«Vist pole liialdus öelda, et kättemaksuga on igaüks kokku puutunud. Ei pea olema kättemaksuhimuline, piisab, et keegi su peale hammast ihuks. Ja kui päris ausalt endasse vaadata, siis kättemaksuhimu juured on lapsepõlves. Kui mitte mujalt, siis just sealt leiame enda loo,» selgitab Vahur Afanasjev näituse tagamaid.
Näitusel osalevad nii noorema põlvkonna kunstnikud kui ka klassikud, kes omal moel kättemaksu teemat lahkavad. Näitusel on esindatud klassikaline maal, graafika, klaasikunst, heliinstallatsioon ja videoinstallatsioon. Lisaks kuraatoridebüüdile teeb Vahur Afanasjev näitusel ka kunstnikudebüüdi.
«Mu ema on harrastuskunstnik. Eks ma olen ise ka üht-teist katsetanud, aga kureerimine on imetabane võimalus teostada kunstiline tervik ülimalt andekate inimeste kätega, kunstnike, publiku ja enda rõõmuks» räägib Vahur Afanasjev. «Väga tore, et Voronja galeristid Kaili ja Raul mulle näituse kureerimise pakkusid. Peipsiveere on mu maakodukant, elan galeriist kolme ja poole kilomeetri kaugusel. Kunstnike ja tööde valimisel lähtun enda maitsest. See tähendab, et näitus peab pakkuma nii kergesti ligipääsetavat, egalitaarset kunstinaudingut kui ka mõtteainet süvenejale ja asjatundjale. Ainus harrastaja olen mina, ülejäänud näitusel osalejad on tähed – need, kes säravad kõrgel, ja need, kes tõusevad.»
Vahur Afanasjev alustas kirjutamist 1995. aastal. Alates 2000. aastast on ta avaldanud mitu luulekogu, jutukogu ja romaani. Raamatu eest «Minu Brüssel» tunnustas Go Reisiajakiri Afanasjevit 2011. aasta parima reisikirjaniku nimetusega.