Teeme lund: jahust ja soolast ja soodast ja juuksepalsamist ja mähkmest

Lumeretsepte on igasuguseid. Esimene retsept on seotud läheneva lumepilve ja miinuskraadidega õues, nagu igal normaalsel talvel. Aga kuna normaalne talv on kadunud, siis tuleb käiku lasta muud ideed ja külastada näiteks Tartu loodusmaja lumelaborit.

Lumelabori esimeseks retsptiks on vaja jahu, soola ja vett. Neid omavahel kokku mätsides tekib valge segu, mis kannatab ka lumememmeks sättimist. Lumememmesid võib isegi ahju panna, nad ei sula ära. Muutuvad veel tugevamaks kui enne.

Teine retsept on krudiseva lume retsept, mis nõuab kolm topsitäit soodat ja pool topsi juuksepalsamit. Tekib krudisev lumi, mis küll lumememmeks kokku enam ei nakku, aga mis siis. Suure külmaga hakkab ju pärislumigi krudisema ning ka sellest ei saa lumememme teha.

Kolmas on lörtsise lume retsept. Lörtsine lumi õnnestub eriti hästi neis peredes, kus on beebisid, kuna siis on seal peres vast mõni kasutamata kuiv mähe kohe võtta.

Lörtsise lume saab nii, et tuleb puhtale mähkmele vett valada sinna kohta, kuhu beebi tavaliselt pissib. Valada nii palju vett, et käe all on tunda, kuidas selle sisu paisub. Ju kui see sisu enam ei paisu, tuleb lõigata mähkme pealmine kiht katki ja tõsta kogu märg mass mähkmest kaussi. Seal kausis on lörtsise lumega mõnus tükk aega solberdada, kujutades ette märtsi, mil lumehangedest saab lörts. Pärast on vaja käed korralikult puhtaks pesta, nagu iga teisegi lumeteo järel.

Tartu loodusmaja lumelaboris õpetas täna lume tegemist ringijuhendaja Mai Liis Vähi. Lapsi-lumemöldreid oli parasjagu.

Mai Liis Vähi (paremal) juhendamas noori lumemöldreid. Foto: Margus Ansu

Sõbrannad, seitsmeaastane Kelly ja kaheksa-aastane Sandra-Elisabeth nautisid lörtsise lume tegemist. Nad mõlemad kinnitasid, et mäletavad ka päris lund ja seda, mida päris lumest tehakse – ikka päris lumelinna ja päris lumememme. Aga nii vägevaid päris asju sel aastal pole nad õues teha veel saanud.

Ringijuhendaja Mai Liis Vähi lisas ühe hoiatuse lörtsise lume retsepti juurde ning rõhutas et täiskasvanu juuresolek on väga vajalik.

Keegi peab jälgima, et laps ei asuks mähet kääridega katki lõikama enne, kui vesi on kogu selle sisu ühtlaseks massiks muutnud.

Kuivas mähkmes on väga peened plastosakesed, mil on omadus lendu tõusta. Need väiksed osakesed ei tohi sattuda ei silma ega hingamisteedesse. Üleni märja mähkmesisuga seda ohtu enam pole.

See oli 2020. aasta esimene perehommik Tartu loodusmajas, mil maa oli õues must ja hall ning mõnes kohas roheline, aga loodusmaja seinte vahelt võis leida näituselaua kümnete ja kümnete lumememmedega.

Tartu loodusmaja perepäev ja lumepallimängud. Foto: Margus Ansu