«Kalevipoja» eepose salvestusele kutsutakse lugejaid. Igaüks võib jäädvustada oma hääle

"Kalevipoeg" on Eesti kirjanduse üks olulisemaid teoseid, selle motiive on kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. "Kalevipoeg" on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos.

FOTO: Sander Ilvest

Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhatuse liige Annika Oras andis teada, et 18. ja 19. jaanuaril tehakse Kääpal taas ajalugu. Igaüks, kes soovib osaleda «Kalevipoja» eepose salvestusel, on oodatud endast märku andma aadressil annika@kalevipojakoda.ee.

Ta selgitas, et 1. mail on plaanis avada taas Kalevipoja muuseum, kuna tänu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise projektile on nad saanud vana, 90-aastase koolimaja ära renoveerida.

Kalevipoja muuseum paikneb Tartu–Jõhvi maantee ääres, Kääpa külas Jõgevamaal. See pilt on aastast 2017.

FOTO: Kristjan Teedema

«Nüüd võime luua ka täiesti uue muuseumi ekspositsiooni. Üks osa sisuloomest ongi eepose sisselugemine Kalevipoja muuseumi ruumides,» rääkis ta. «Nii saab tulevikus muuseumis kohapeal kõrvaklappidest eesti keeles ära kuulata kogu eepose nii, et iga lugu on loetud sisse uue inimese poolt.»

Kalevipoja muuseumi renoveeritud maja. Aastast 2019.

FOTO: Lille Loo

Annika Oras lisas, et salvestusele on end juba kirja pannud kultuuriminister, Mustvee valla vallavanem, volikogu liikmed, kultuuritöötajad, kaupluse töötajad, lasteaednikud, õpilased, külateatri näitlejad ja paljud teised päris tavalised inimesed, kel on soov oma hääl jäädvustada muuseumi varasalve.

Kogu eepos on jagatud lõikudeks ja igaüks saab ise valida endale sobiliku lõigu. Kasutatakse ainult 1875. aastal välja antud «Kalevipoja» teksti. Korraga lindistatakse kahes stuudios.

«Hetkel oleme arvestanud 20 minutit lugeja kohta, proovimiseks aega palju ei jää,» ütles Annika Oras. «Palve on, et inimesed oleksid ette valmistunud. Seepärast on vaja kindlasti end registreerida. Oluline on kodus eepost kõva häälega lugeda ning rõhud peale märkida. Keskmiselt loeb üks inimene 260–340 värssi ehk rida.» 

««Kalevipoeg» on rahva ja kirjapanija ühine looming,» ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. «Läbi mütoloogiakihi paistab sealt kenasti kätte Eesti ajalugu ja maa oma looduse ja paikadega. Kalevipoeg on vägagi inimlik tegelane, olles oma mõningate äparduste ja pahategude kõrval samal ajal siiski ka võidukas, tark ja kaval. Neid lugusid tuleb ikka ette ja üle lugeda.»

Ka Mustvee vallavanem Märt Kraft kutsub kõiki «Kalevipoja» eepost lugema: «Kiidan kõiki inimesi, kes on selle suurepärase muuseumi idee autorid ja tänu kellele see muuseum on valmis saamas. Suur töö on tehtud, aga veel suurem ootab ees. See muuseum vajab väga head turundamist, uusi ideid, mõtteid ja edasi arendamist. Jõudu ja jaksu kõigile! Tulge ja jäädvustage oma hääl muuseumi varasalve!»

Mõned registreerunud tulevad isegi pealinnast kohale. Jäänud on vaid mõned vabad ajad, nii et kirjapanekuga tasub kiirustada. 

Eepos koosneb kahest sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on luuleteosel värsse ehk ridu 19 023.

Tagasi üles