Maratoni juubeliaastal käivitub lumekahur

Eile hommikul esitleti Tartu raekoja platsil uut mobilset kunstlume tootmise süsteemi ning kohale olid tulnud ka esimesest suusamaratonist osavõtnud inimesed, kes meenutasid esimest starti.

FOTO: Kristjan Teedema

Eile möödus 60 aastat esimesest Tartu suusamaratonist ja sel puhul esitles Tartu maratoni klubi Raekoja platsil lumekahurit, mis ootab külmakraade. Seni pole klubil oma kunstlume tootmise süsteemi olnud, suusapidu on toimunud taevast sadanud lumel või üldse mitte, korra on laenatud lumekahurit Põlvast.

«Kui nüüd külmaks läheb, aitab uus masin meid hädast välja,» ütles rajameister Assar Kütt. «Sageli on külmakraadide saabudes teised lumekahurid kasutuses ja me ei saa neid laenata.» Kahur viiakse Tehvandile ja kui külma tuleb, õnnestub seal suusatajate rõõmuks ka maraton korraldada.

Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk ütles eile juubeliaasta avakõnes, et Tartu maraton on teinud läbi suured muutused. «Kui esimesel maratonil anti start Emajõe ääres, siis täna kuuskümmend aastat hiljem seisame siin hääbuvas vihmasajus ja näitame hoopis lumekahurit. See on nüüdse maratoni korraldamise võlu,» rääkis Kelk.

Kui esimesel maratonil anti start algas Emajõe ääres, siis täna kuuskümmend aastat hiljem seisame siin hääbuvas vihmasajus ja näitame hoopis lumekahurit, ütles peakorraldaja Indrek Kelk.

Praegu on lumeolud Tehvandil nullseisus ning kunstlume tootmiseks ja püsimiseks peab ligi viiekraadist külma olema vähemalt nädal. Uus masin lihtsustab tulevikus ka rajameistrite tööd. «Saame nüüd teha raja kõrvale hunnikud valmis, muidu on tulnud labidaga lund visata. Nüüd teeb seda traktor,» rääkis Kütt.

Kahuri sai Tartu maratoni klubi endale PRIA projektitoetuse abil. Kogu komplekt, kuhu kuuluvad ka käru, generaator, pumbad ja muu vajalik, maksis 90 000 eurot.

16. jaanuaril 1960 võttis esimesest Tartu suusamaratonist osa ka Jüri Laurson (81), kes oli ka eile suusapeo juubelit tähistama tulnud.

FOTO: Kristjan Teedema

Raeplatsile oli suusamaratoni aastapäeva tähistama tulnud ka esimesel maratonil osalenud Jüri Laurson (81, väiksel pildil), keda vaevab mure. «Tartu maraton on kasvanud ülemaailmseks ja andnud teed paljudele järgmistele maratonidele. Kahju on, et seda pole piisavalt tähistatud, kuigi on lubatud,» rääkis Laurson.

Tema arvates oleks kena Atlantise ette näiteks kaks suuska püsti seada, et ka välismaa osalejad saaksid teada, kus esimene start anti.

47. Tartu maraton peaks toimuma 16. veebruaril, 9. veebruariks on kavandatud avatud raja sõidud ja Tartu teatemaraton, mis järgivad põhipäeva trassi.

Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Selle nädalavahetuse kohta püüavad korraldajad avalikkusele kindlad otsused edastada hiljemalt veebruari esimesteks päevadeks. Päev enne põhiüritust on Tartus Tähtvere spordipargis lastele tillusõit ja minimaraton.

Eilseks oli end põhisõitudele (63 ja 31 km) kirja pannud ligi 3000 suusasõpra.

Tagasi üles