Lennujaam: Tartu lennuraja 4,5-miljoniline pikendus pole õigustatud (2)

Tartu Postimees
Copy
Pildil maandunud Finnairi lennuk Ülenurme lennuväljal.
Pildil maandunud Finnairi lennuk Ülenurme lennuväljal. Foto: Sille Annuk

Tartu lennujaama haldava Tallinna Lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ei näe majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi arengukavas toodud 4,5-miljonilise Tartu lennuraja pikenduse ehitamiseks ärilist vajadust, kirjutab ERR.

«Transpordi arengukava on pikalt tulevikku vaatav dokument. Loomulikult võib kõigil teemadel arutleda, aga praegu pole lennurada seal selge piirang lennuliikluse arendamiseks,» ütles Pärgmäe. «Ise me raja pikenduseks vajadust lähema viie aasta jooksul äriliselt ei näe,» lisas ta. Pärgmäe sõnul on transpordi arengukava riigi visioon ja unistus, küll aga ei tähenda see, et nii peab minema. 

MKM-i transpordi arengukavas viidatud 700-meetrine lennuraja pikendus võimaldaks Tartus vastu võtta tšarterlende, kaubavedusid ja suuremaid reisilennukeid, mis moodustavad suure osa lennufirmade lennukiparkidest.

Kultuuripealinna staatuse tõttu prognoositakse Lõuna-Eestisse 2024. aastaks ligi miljon külastajat, kuid Pärgmäe vaates on olemasolev taristu nende teenidamiseks piisav. «Paneme hoopis suurt rõhku sellele, et saada lennusagedusi ja liine juurde,» sõnas ta. 

Kui praegu on Tartul Helsingi näol vaid üks välisühendus, siis kultuuripealinna aastaks soovitakse käima saada Tartu-Stockholmi liini. «See oleks järgmine loogiline samm, kuhu inimesed Tartust tahavad minna,» ütles Pärgmäe. Samuti soovitakse ühendust Helsingiga täiendada ühe lõunaajase lennuga. 

Pärgmäe sõnul on ainus partner, kellega Tartu-Stockholmi teemal läbirääkimisi alustada lennufirma SAS, kuid tõenäoliselt vajatakse liini avamiseks riigiabi. «Tuleb endale aru anda, et sellel liinil esimestel aastatel majanduslik tasuvus puudub – selle teostumine eeldab riigilt ja linnalt paketti, mida vedajale pakkuda,» märkis Pärgmäe. 

Pikemas perspektiivis võiks Pärgmäe sõnul avada Tartust ühendused ka Kopenhaageni ja Varssaviga, mis oleks samuti ilma lennuraja pikenduseta teostatav. Küll aga oleks ka sel puhul väikse nõudluse tõttu vajalik avaliku sektori panus riigiabi lubatud mahus. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles