Esimesed kaks exit’it on saanud võibolla juba mingisuguse lahenduse, kui Briti peaminister Boris Johnson võitis veenvalt eelmise aasta 12. detsembril peetud valimised ja sillutas tee niiviisi Ühendkuningriigi lahkumisele 31. jaanuaril. Kuninganna Elizabeth II aga teatas, et tema ei tee takistusi Harry ja Meghani lahkumisele kuningakojast.
Ent Tartu kontekstis tasub meenutada, mis toimus varem. Eriti Brexitiga, kus mitu peaministrit tegid end narriks, samamoodi mängisid tola mitu parlamendiliiget. Ma ei tea, kel on käimasolevas konfliktis Tartus õigus, kas Monica Rannal või Jaan Tootsil, kuid väljastpoolt vaadates avaneb Brexitiga põhimõtteliselt sarnane pilt. Midagi, mida on juba otsustatud (Brexit või Monica Ranna lahkumine), jääb äkki seisma, kumbki pool teeb veidraid avaldusi ja stoppamise põhjused jäävad häguseks.
Briti parlament jonnis ega soovinud kuidagi heaks kiita Ühendkuningriigi-ELi lahkumislepingut, Monica Rand aga ei soovi loobuda Tartu abilinnapea kohast. Tõtt-öelda jääb siit Tallinnast vaadates ka ebaselgeks, miks Rand ülepea peaks oma kohast loobuma.
Praegu tundub, et poliitiline tahe paneb ühtlasi kaalule ka Tartu renomee.
Aga parteikontorid jahvatavad halastamatult ja nii on Rand nüüd Keskerakonnast välja visatud. Poliitiline tahe on selline. See on arusaadav, aga praegu tundub, et poliitiline tahe paneb ühtlasi kaalule ka Tartu renomee. Seni tundus, et Tartul läheb päris hästi. Eriti võrreldes pealinna ja selle lähiümbrusega. Tallinnas on Keskerakonna ainuvõim ja näiteks Viimsis teeb Reformierakond juba kaua eksperimente valla valitsemisega, tuues valla etteotsa inimesed mitte valla enda seest. Otepää vallavanem ja abivallavanem peeti aga korruptsioonis kahtlustatavatena kinni.