:format(webp)/nginx/o/2020/01/14/12871686t1h7fcc.jpg)
Riigikohtu esimees Villu Kõve ning varasematel aegadel seda ametit pidanud Rait Maruste ja Uno Lõhmus pidid täna ennelõunal ootamatult palju vaeva nägema, et eemaldada kate Jaan Poska gümnaasiumi seinale paigaldatud Riigikohtu 100. aastapäevale pühendatud mälestustahvlilt. «No kes see pani selle siia niimoodi?» laiutas Kõve käsi, kui vanemad kolleegid katte viimaks siiski skulptor Tiiu Kirsipuu tehtud mälestutahvlilt maha sikutatud said.
/nginx/o/2020/01/14/12871688t1h9678.jpg)
Mälestustahvel märgib Riigikohtu esimese koosseisu töökohta aastatel 1920–1935 ning on austusavaldus inimestele, kes töötasid Riigikohtu esimeses koosseisus.
Õigusajaloolane Toomas Anepaio meenutas, et mälestustahvli idee pärineb 85 aasta tagusest ajast, kui Riigikohus pealinna koliti, õigemini tegi Jaan Tõnisson siis ettepaneku rajada Tartusse rahu muuseum. Idee sütitas teist suurt riigimeest Ants Piipu, kes esitas Tartu linnavalitsusele kolmest punktis koosnenud sooviavalduse: et Riigikohtu esimese maja seinale pandaks mälestustahvel; et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi saalis, kus sõlmiti Tartu rahuleping, oleks mälestustahvel Tartu rahule ning kolmandaks, et endisesse Riigikohtu esimehe kabinetti rajataks rahu muuseum.
Tartu linnavalitsus registreeris avalduse, toetas seda - ning saatis edasi kohtuministeeriumile. «Kohtuveskid jahvatavad aga teatavasti aeglaselt, nii et mälestustahvli püstitamise juurde jõudsime lõpuks 85 aastaga,» nentis Anepaio.
Mälestustahvli kõrval valmis Riigikohtu sajandaks aastaks ka postmark, mida esitleti Poska gümnaasiumi Tartu rahu saalis. Margi kujundas margikunstnik Indrek Ilves ning sellel on kujutatud graafik Viive Kuksi teost Riigikohtu Toomemäel asuvast hoonest.
/nginx/o/2020/01/14/12871691t1h0b3b.jpg)
Ilves märkis, et marki kujundades pidas ta silmas, et välja tuleks kõik Kuksi teose peened detailid. «Olen ise tulemusega väga rahul, ja tundub, et on teisigi, kellele see mark väga meeldib,» ütles Ilves.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)