/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2020/01/13/12869211t1hb325.jpg)
Annetajate toel loodushoiuga tegelev Kooslooduse Sihtasutus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi. Kooslooduse SA hankis selle jaoks hiljuti 3,3-hektarise metsamaa kinnistu.
Ilmatsalu metsast saab looduslaboratoorium
Kooslooduse segametsa looduslaboratoorium on elurikas metsaala 15-minutise autosõidu kaugusel Tartu kesklinnast ehk kolmnurkse, kuivenduskraavidega piiratud 3,3-hektarise alaga Ilmatsalu turbarabadest idas. Kasvukohatüüp on kõrgeima viljakusega jänesekapsa-kõdusoo.
Kooslooduse Sihtasutus põimib seal laialehiste puuliikide istutamise, loodushariduse õpperaja ning teadustööks sobiv elurikka segametsa koosluse uurimis- ja katseala.
Laialehiseid puid napib
«Eesti loodus, selle elurikkus ning meie metsad on paljudele inimestele südamelähedased,» ütles Kooslooduse SA kaasasutaja ettevõtja Jüri Kaljundi. «Inimesed tahavad kaasa lüüa ning midagi ise koos ära teha, et need säiliks, ja areneks ja oma käega puude istutamine, metsaalade hooldus ning talgute korras koos praktiliste loodushoiu tegevuste ärategemine on selleks üks parimaid viise,» lisas ta.
/nginx/o/2020/01/13/12869221t1h1e2e.jpg)
Kevadel istutab Kooslooduse SA talgute korras alale uusi laialehiseid puid ehk tammi, saari, jalakaid, künnapuid, vahtraid ja pärni. Kooslooduse pressiteate kohaselt napib Eesti looduses teadlaste sõnul laialehelisi puid enim, sest majandusmetsadesse neid juurde ei istutata, küll aga raiutakse.
Koostöö kõrgkoolidega
Kooslooduse SA metsa tegevused viiakse läbi koos Eesti ülikoolide õppejõudude ja teadlastega, edaspidi on võimalik kavandada Kooslooduse maal ka õppetööd, näiteks maastikuarhitektuuri, metsanduse, botaanika, zooloogia, ökoloogia ja elurikkuse erialadel.
Valmib ka kilomeetripikkune õpperada koolidele ning loodusringidele. Sellel kõndides saab lugeda puu-, põõsa- ja taimeliikide kohta ning raja eesmärk on luua lastel tugevam side metsakooslustega.
Selle aasta suvel viivad Eesti botaanikud alal läbi taimestiku inventuuri. Inventuuri regulaarne kordamine võimaldab edaspidi jälgida elurikkuse kasvu ja võrrelda seda teiste aladega.
Ajalooliselt on Kooslooduse alal kasvanud peamiselt kased, kuused, lepad ja männid. Pärast 2012. aastat toimunud raiet on alal toimunud looduslik uuenemine. Lisaks eelpool mainitud liikidele kasvavad seal nüüd ka saared, tammed, sarapuud ning mitu põõsa- ja taimeliiki.
Vabatahtlike toel
Viie aasta jooksul kavatseb Koosloodus SA istutada puid ja luua elurikkaid metsaalasid ning teisi looduslaboratooriume ligi 100 hektarile. See tähendab ligi paarisaja tuhande uue laialehise puu istutamist.
Möödunud aastal istutas Koosloodus SA laialehiseid puid kahe hektari ulatuses ja selle aasta eesmärk on 10 hektarile uute laialehiste puude istutamine. Kogu sihtasutuse tegevust finantseerivad eraisikutest ning firmadest toetajad ning kõik istutusi tehakse rahvaliikumisena vabatahtlike talgute korras.