Mida Tartu ülikooli kliinikumis kliinikute juhid Priit Eelmäele tegelikult ette heidavad? Professor Joel Starkopf räägib suu puhtaks

Pildil akadeemilse loenguga esinemas TÜ anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf. Foto: Margus Ansu

Anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja Joel Starkopf on üks kuueteistkümnest keskastme juhist, kelle allkiri on Tartu ülikooli kliinikumi nõukogule saadetud avaldusel, kus umbusaldatakse kliinikumi juhti Priit Eelmäed ja nõutakse ta ametist vabastamist.

Joel Starkopfi sõnul on kliinikujuhtide soov siiras ja tõsine, umbusaldusavalusele ei ole mitte keegi neist kergekäeliselt allkirja andnud, vähemalt kindlasti mitte nii kergesti, kui antakse praegu allkirju veebikeskkonnas petitsioon.com, mis toetab kliinikumis asetleidvaid muutusi.

Professor Joel Starkopf, aga alustada tuleb vist tähtajalistest juhtimiskohustustest, mis Tartu ülikooli kliinikumi juhil Priit Eelmäel on plaan sisse seada, ja sellest, et kõik kliinikujuhatajad soovivad oma positsioonist iga hinna eest kinni hoida…

See ei ole nii, kindlasti mitte! Kaasaegne juhtimine peab enesestmõistetavaks juhtimisülesannete tähtajalist täitmist ning sellega on olnud kõik kliiniku juhatajad üksmeelselt päri. Selles, juhtimisülesannete tähtajalist täitmist sätestava kliinikumi arstkonna karjääri- ja juhtimismudeli  väljatöötamises me ise aktiivselt ju osalesime ja kiitsime selle ühehäälselt heaks Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nõukogus. Me oleme veendunud, et see tuleb ka seal ettenähtud tähtaegadega ellu viia. Me näeme väga paljude inimeste toetust niisugustele muutustele kliinikumis, see on see õige asi.

Loomulikult seisavad rahvaste massid Priit Eelmäe toetusel, ja kõik näib väljapoole kena. Ning vanad peerud hoiavad küünte ja hammastega oma kohtadest kinni, püsides mugavuspositsioonidel. See viimane etteheide meie suunas on väga ülekohtune.

Anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhatajana olete te Joel Starkopf koos direktor Ago Kõrgveega oma kliinikut juhtinud ligi paarkümmend aastat.

Jah, ja koos heade kolleegidega, kelle seas on osakonnajuhatajad ja vanemõed ning ülemõde ja paljud inimesed. Koos oleme me üles ehitanud kliiniku, mille pärast ei pea keegi häbenema.

Ja ma siiralt soovin selle kliiniku sel aastal edasi anda noorematele järeltulijatele, aga ma tahaksin ka, et need järgmised kliinikute juhatajad saaksid toimetada kollegiaalselt, akadeemilises, mitmeid arvamusi aktsepteerivas juhtimisõhkkonnas.

Teisisõnu: samavõrra enesestmõistetavalt kui juhtimisülesannete tähtajalist täitmist, eeldab kaasaegne juhtimine ka usaldavat suhet vahetute alluvatega. Olen püüdnud seda ise oma kliinikus niipalju kui võimalik teha ning mu alluvad oskavad vast hinnata, kuidas see on õnnestunud. Mis aga kliinikumi praegust juhti Priit Eelmäed puudutab, siis tema ei ole usalduse võitmist oma all asetsevate juhtidega oluliseks pidanud.

Milles see on väljendunud?

See on väljendunud autoritaarses, arrogantses juhtimisstiilis, kus kliiniku juhatajad on eemale jäetud olulistest otsustusprotsessidest. Kus neid peetakse parimal juhul vaid käsutäitjaks, kelle arvamusega pole mõtet arvestada. Ja enamasti peetakse neid ka kliinikumi arengut takistajateks. Ma ütlen, et pooleteise aasta jooksul on tekkinud sügav juhtimislõhe kliinikute juhatajate ja direktorite ning kliinikumi juhatuse vahel. Hoolimata ilusatest sõnadest ja kõigest väljapoole näidatust on kliinikumis endas juhtimine äärmiselt domineeriv ja mitteusaldav.

Viimane piisk karikasse valgus 8. jaanuaril, mil kliinikute juhtidele anti teada, kuidas elu edaspidi käima hakkab.

Mismoodi see teada andmine käis?

Lugupeetud professorid ja dotsendid koguti kokku, neile anti pihku paberid, millel kirjeldati kolme võimalikku valikut nende edasisest tulevikust. Meile ei peetud vähimalgi määral vajalikuks kirjeldada detaile, veel vähem arutada, millised meie töökohustused ja -lepingutingimused hakkavad olema. Küsimused karjäärimudelis kirjeldatud ülemarsti positsiooni kohta lihtsalt lõigati ära. Mulle antud paberilt lugesin, et kliiniku direktori ametikoht koondatakse kolme kuu jooksul...

Aga pärast seda saadeti kliinikumi laiali ettevalmistatud siseteade juhtimismudeli edukast rakendusplaanist.

See on ülikoolihaiglale täiesti sobimatu suhtlemis- ja juhtimisstiil, mille tõttu ei ole enam võimalik usalduslik ja konstruktiivse koostöö jätkamine tulevikus. Eriti suurt muret tunneme me soovi pärast distantseerida kliinikum lähimatest koostööpartneritest Tartu ülikoolis – meditsiiniteaduste valdkonnast ja kliinilise meditsiini instituudist.

Me ei näe, kuidas pärast sellist, meie väärikust riivavat suhtumisviisi koostöö saaks üldse jätkuda. Ja me mõtleme seda siiralt. Ja just ennekõike tulevaste kliinikute juhtide säästmiseks me otsustasime avaldada umbusaldust.

Milline on ülikoolihaiglale sobiv suhtlemisstiil?

Me oleme harjunud akadeemilises keskkonnas kollektiivse tarkuse leidmise tavadega, kus  teemasid arutatakse ja kus julgetakse vaielda ja kus arvamus formeerub kollegiaalselt. Aga praegu, hoolimata väljapoole  paistavast paljusõnalisusest ja kaasavast juhtimisest ja millest iganes veel, kliinikumisisene juhtimisstiil on autoritaarne ja ülikoolihaiglale täiesti sobimatu. Priit Eelmäe ei tunneta erialakliinikute rolli kliinikumis. Ta ei tunneta seda, et see, mis kliinikum on, on kõikide nende tublide inimeste töö, kes neid erialasid järk- järgult on arendanud ja seda suure pühendumise ja hoole ja vaevaga on teinud.

Kas varasemates aruteludes, kus kõik kliinikute juhid osalesid ja olid nõus sellega, et muutused on vajalikud, kas siis see ebasobiv juhtimisstiil juba ei väljendunud kuidagi?

Eks see on olnud tajuda poolteist aastat juba, aga me oleme olnud kannatlikud ja palju asju alla neelanud.

Mis need kolm varianti ikkagi olid, mis kliinikujuhtidele pakuti?

Võib-olla ei ole detailid kõik olulised, aga põhimõtteliselt saime teada, et kui me kahe esimese tingimusega nõus ei ole, siis kolmas variant on koondamine. Ja see on solvav. See on neile inimestele, kes on siin eluaeg töötanud ja siia panustanud, südamepõhjani solvav, kui sulle pakutakse koondamist.

Kuidas need kaks esimest pakkumist kõlasid?

Üks neist pakkumistest oli: vanemarst-õppejõu pool ametikohta ilma administratiivkohustusteta.

Teine oli vanemarst-õppejõu pool ametikohta koos võimalusega kandideerida administratiivkohustuste täitmiseks, ja kolmas oli koondamine.

Aga ei sõnagagi täpsustatud seda, mida see vanemarsti koht siis ikkagi tähendab, missugused on töökohustused ja -tingimused, palk, töötunnid, ametijuhend.

Ma ei ole veel kuulnud, et ka niimoodi inimesi tööle palgatakse.

Mis saab esmaspäeval, 13. jaanuaril, kui leiab aset kliinikumi nõukogu erakorraline koosolek?

Mis saab... Loomulikult seisavad rahvaste massid Priit Eelmäe toetusel, ja kõik näib väljapoole kena. Ning vanad peerud hoiavad küünte ja hammastega oma kohtadest kinni, püsides mugavuspositsioonidel. See viimane etteheide meie suunas on väga ülekohtune.

Veelkord: pärast kõiki sündmusi on usaldus, mida polegi õieti olnud, kliinikumi juhi Priit Eelmäe vastu viimse piisani kadunud. Me lihtsalt ei näe selles situatsioonis võimalust edaspidiseks konstruktiivseks koostööks.