KIIRKOMMENTAAR ⟩ Rannar Raba: kas hambad murdnud tippjuht jääbki hambutuks?

Rannar Raba Foto: Sille Annuk

Tuleb tunnistada, et olukord, kus Tartu ülikooli kliinikumi kliinikute juhid ja direktorid on valdavas üksmeeles asunud umbusaldama juhatuse esimeest Priit Eelmäed, liigitub pehmelt öeldes keeruliseks. Käes on kriis, milletaolist pole Lõuna-Eesti suurim asutus tõenäoliselt mitte kunagi varem läbi elanud. 

See, et tähtajatute juhilepingute muutmine tähtajaliseks põhjustab paksu verd, oli selge algusest peale – sosistamist ja susistamist võis kuulda juba vähemalt aasta tagasi. Ometi hakkas kõrvalseisjatele vahepeal tunduma, et kangemat masti konflikt võib sootuks ära jääda, sest sel ajal, mil uus juhatus tulevast karjäärimudelit kokku kirjutas, ei kostnud Maarjamõisast kaugemale ühtki põhimõttelist pahameeleröögatust.

Nüüd on selge: keskastme juhid, kelle käes on suurim võim hiiglasliku asutuse sisekliima kallutamisel, eelistasid kõrgelt haritud ja elukogenud inimestena oodata viimase võimaluseni ja minna liikvele kogu jõuga. Alles nüüd, sel kolmapäeval, mil juhatuse esimees kutsus kliinikute juhatajad koosolekule ja tegi ammu räägitu ametlikuks, astuti vastusamm, mis ei saa jätta tuntavat mõju avaldamata.

Mis saab edasi? Kõige tähelepanuväärsem on muidugi tõsiasi, et umbusaldusavalduse juures seisavad peaaegu kõigi kliinikute juhtide ja direktorite nimed. Teisisõnu on vastuseis keskastme juhtide tasandil Eelmäele ja tema juhatusele põhimõtteline. Siin ei saa tegu olla arutelu faasis tekkinud nüansipõhiste eriarvamustega. Varjundeid ei ole. Nad on üheskoos väga selgelt öelnud, et ei taha selle tippjuhiga edasi minna.

On arvatud, et ta pole keerulise eesmärgi elluviimisel piisavalt osav, ei valda tarvilikul määral peenhäälestamise kunsti.

Tegu on tupikuga, millest pääsemiseks peab keegi paratamatult oma positsiooni käest andma. Kuidagimoodi läbilibistamine saanuks võimalik olla siis, kui umbusaldusavalduse taha asunuks näiteks pooled kliinikute juhid. Aga ei. Praegu on pahameelemüüriga juhtimisahelast ära lõigatud terve korrus, millest ei pääse üle ega ümber.

Nüüd on pall esmaspäeval erakorralisele koosolekule koguneva nõukogu käes. Ent ka tema valikud pole lihtsad. Kuulda on olnud, et ka sel tasandil pole alati oldud rahul sellega, millises stiilis Eelmäe asju korraldab. On arvatud, et ta pole keerulise eesmärgi elluviimisel piisavalt osav, ei valda tarvilikul määral peenhäälestamise kunsti. See võiks ju iseenesest anda aluse ütlemaks, et mees ajas küll suures joones õiget rida, kuid kukkus liidrina mingil põhjusel läbi, näiteks isikuomaduste tõttu. Tippjuht, kes on kord hambad murdnud, võib paraku jäädagi hambutuks ja seda ei saa ükski nõukogu tolereerida.

Teisalt on nõukogu seni olnud Eelmäe reformide toetaja ja riskiks nüüd omakorda juhatuse esimeest kritiseerima asudes võimalusega, et löögi alla satub ka reformi enda tõsiseltvõetavus. See tähendaks jällegi, et osa umbusaldamise varjust langeks ka nõukogule endale.