Luuletaja peab loomingulist pausi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lembit Kurvits (57) lehitseb hooldekodu puhketoas enam kui saja luuletaja loomingust koosnevat antoloogiat «Armastuse öö», kus on trükitud ka tema luuletus «Viimsel tunnil».

FOTO: Margus Ansu

Värskes luuleantoloogias «Armastuse öö» on teiste poeetide loomingu hulgas avaldatud Lembit Kurvitsa värsse. Viimastel aastatel on ilmunud teisigi tema panusega kogumikke, teda ennast ei ole aga näha olnud.

Varraku kirjastusest Kurvitsale üleandmiseks saadud sinise sametise kaanekattega eksemplar kotis, võtsime suuna Põltsamaa poole.

Kotis olid ka omalt poolt jõulurõõmuks ostetud maiustused, aga samuti suhkur, mille luuletaja oli ühes tembutushoos aastate eest toimetusse tassinud.

Tartus veel neli aastat tagasi paljudele silma hakanud boheemlasest poeet on kõik need aastad elanud laiema avalikkuse eest varjul hooldekodus. Tema praegune eluase on mõne kilomeetri kaugusel samast kohast, kus 30 aastat tagasi sai alguse tema loometee.

Ja nimelt – tema esikkogu kandis pealkirja «Väike-Kamari õhtud» (1981). «Seal ma kunagi elasin,» ütles Kurvits. «Ma olin siis Põltsamaa kutsekoolis kasvataja.»

Luuletusi antoloogiates

Lehitsedes Vallo Kepi koostatud ja novembri lõpus ilmunud kogumikku «Armastuse öö», kus ühinevad öö ja armastuse teema, märkas Kurvits oma luuletust «Viimsel tunnil». Ta näole ilmus naeratuse vari. «See on päris vänge värk,» ütles luuletaja.

Pärast «Väike-Kamari õhtuid» on Kurvits oma tekstid koondanud raamatutesse «Tühermaa» (1986), «Armastuseta» (1990), «Meie ühine vend armastus» (1991), «Taevaskojalapsed» (1993), «Vanad Soome saapad» (1997), «Kakskümmend viis luuletust» (2001) ja «Tõrvalill» (2003).

Et ilmunud luuletuste hulgas on ka suuri õnnestumisi, siis on tema raamatuid lehitsenud antoloogiate koostajad. Ja leidnud mõndagi olevat väärt taas trükkida. Allpool on kirjas vaid viimase poole tosina aasta jooksul ilmunud teosed.

«Armastuse öö» koostaja Vallo Kepp on kokku pannud ka kogumiku «Kõik muutub lauluks. Luule ja luuletaja eesti luules» (2005).

Tänavu novembris ilmunud öö ja armastuse antoloogias on Kurvitsa luuletus aastal 2003 trükitud «Tõrvalillest», kuue aasta tagusesse antoloogiasse «Kõik muutub lauluks» on Kepp otsinud sama poeedi kolm värsistust.

Möödunud aasta sügisel tuli trükikojast Udo Uibo koostatud «Viinakuu. Alkohol eesti luules». Kurvitsalt on selles kaheksa teksti. Luuletaja nentis, et ta ei ole seda antoloogiat näinud.
Sama teemaga haakuvalt oli paslik teha Kurvitsale kompliment, sest ta näeb hea välja. «Alkoholist olen eemale hoidnud,» ütles ta. «See on põhiline.»

Eelmisest aastast pärineb ka talveluuletuste kogumik «Lumi see me ühine», mille on kokku pannud Kalju Kruusa. Kurvitsalt on selles kolm luuletust.

Seni viimased tekstid

Viimati kirjutas Kurvits luuletuse Tartu Postimehe tellimusel, see ilmus 22. detsembril 2006, pealkirjaks «Szegedi silmad». Veebruari lõpus 2007 tõi ta toimetusse kolm lühikest proosapala, mida soovis avaldada naistepäeva eel, kuid mis jäid mingil mäletamatul põhjusel ilmumata.

Nüüd ütles Lembit Kurvits, et ta ei ole pärast seda enam ühtki teksti kirja pannud.
Aga mõttes? «Mõttes midagi ikka käib läbi,» sõnas luuletaja.

Raamat

«Armastuse öö»,
koostanud Vallo Kepp,
kirjastanud Varrak, 2011,
360 lk.

Tagasi üles