Politoloog: Iraani ja USA vaheline sõda sõltub Trumpi järgmisest käigust

Iraanlased põletasid mõni päev tagasi kindral Qasem Soleimani tapmise järel Teheranis USA ja selle suure liitlase Iisraeli lippe. Lippe põletati Iraani ühe tähtsaima mehe kindral Soleimani tapmise järel mitmel pool mujalgi Lähis-Idas.

FOTO: AFP/SCANPIX

Iraani ja USA vahel aastakümneid valitsenud pinged on viimastel päevadel eriti suureks kasvanud, kui USA president Donald Trump andis korralduse Iraani ühe tähtsaima mehe kindral Qasem Soleimani tapmiseks Bagdadis. Ööl vastu kolmapäeva vastas Iraan raketirünnakuga Iraagis asuvatele USA sõjaväebaasidele. Kuigi kellegi huvides ei ole sõtta minna, võib olukord ameeriklaste vastulöögi korral veelgi eskaleeruda, nendib Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eiki Berg, kui rääkida Iraanist enne 1979. aasta revolutsiooni, mis kukutas monarhia ja tegi Iraanist islamivabariigi, siis milline oli see riik siis? Millised olid sel suhted naabrite ja lääneriikidega?

Revolutsioonieelne Iraan oli kiiresti areneva tööstusega riik. Iraani šahhil oli alates 1953. aasta riigipöördest käes suurem mõjuvõim, mis võimaldas tal riiki moderniseerida, viia ellu ulatuslikke reforme ja kärpida vaimulikkonna võimupiire.

Tagasi üles