Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2020/01/07/12855872t1h298f.jpg)
Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas möödunud aasta lõpul toetuse andmise otsuse, millega eraldatakse Tartu ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Toetuse abil on kavas töötada välja liikuma kutsuva kooli mudel ning toetada liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140 koolis üle Eesti.
«Meie lapsed on teadmiste ja õpitulemuste poolest maailmas esirinnas, kuid peame ühiselt pingutama, et nad oleksid ka tervemad ja õnnelikumad,» ütles minister Tanel Kiik. «Kehaline aktiivsus on lapse terviklikus arengus määrava tähtsusega. Liikumine on tähtis mitmete haiguste ennetamiseks, kuid sel on positiivne mõju ka õpivõimele, näiteks mälule ja tähelepanule, samuti vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, enesehinnangule ja elukvaliteedile. Seetõttu on oluline luua lastele liikumisvõimalusi kogu päeva jooksul, iseäranis koolikeskkonnas, kus lapsed viibivad märkimisväärse osa oma päevast ja õpinguaastatest.»
Tartu ülikooli liikumislabori eestvedamisel on kavas viia aastatel 2020–2023 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste abil ellu projekt koolilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Projekti käigus on kavas töötada koostöös koolide ja koolipidajatega välja liikuma kutsuva kooli mudel, luua võimalusi võrgustikuga ühineda vähemalt 140 koolil üle Eesti, nõustada ja toetada liitunud koolide meeskondi, jagada parimaid praktikaid ning jälgida ja hinnata toimuvaid muutusi.
Liikuma kutsuva kooli katseprojekti raames liitus aastatel 2016–2019 liikumisprogrammiga 79 kooli, nende hulgas kuus vene õppekeelega kooli. «Liikuma kutsuva kooli pilootprogramm osutus väga edukaks ja on pälvinud tunnustust nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Soovime jagada seda kogemust koolidele üle Eesti, algatada ja toetada muutusi koolikultuuris, et liikumine kujuneks kõikjal koolipäeva loomulikuks osaks ning aitaks suurendada meie laste koolirõõmu,» ütles Kiik.
Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhi professor Priit Kaasiku sõnul sai liikumisprogrammiga alustades ruttu selgeks, et ainult soovitustest ja nõuannetest koolidele ei piisa, vaid on tarvis konkreetseid, koolide eripärast lähtuvaid metoodilisi lähenemisi. «Liikumisaktiivsuse suurendamine ei ole mõeldav üksikute kampaaniaettevõtmiste kaudu, vaid see on pidev protsess, mis hõlmab koolilapsi, vanemaid, õpetajaid, koolijuhte ning kohalikke omavalitsusi,» ütles ta.
«Liikumisprogrammi edukuse ja kestvuse võtmetegurid on liikumisaktiivsuse võimaldamine ja koolirõõm kui igapäevane koolikultuuri ja vaimsuse osa ning seda toetav mõtestatud kooliruum, mida arendatakse ja kujundatakse koostöös koolipidajatega. Ühiselt ja läbimõeldult tegutsemine viib muutustele koolipäevas ja -ruumis,» lisas ta.
Tartu ülikooli liikumislabor on katseprojekti faasis pälvinud mitmeid tunnustusi, mis näitab, et laste liikumisaktiivsuse ja tervise problemaatika laiemalt on aktuaalne ning läbiproovitud lahendused on olnud õiges suunas. «Liikuma kutsuva kooli programm ei oleks saavutanud midagi ilma koolide, õpilaste, õpetajate ja koolipidajateta, seega väärivad programmiga liitunud koolid suurt tunnustust. Ühtlasi julgustame liituma uusi koole ning omavalitsusi kui koolipidajaid koole toetama ja vajaduse korral aitama,» sõnas Kaasik.
Liikumissoovituste järgi peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Teadusuuringute põhjal ei liigu 75 protsenti Eesti lastest ja noortest tervisliku arengu seisukohalt piisavalt.
Projekti «Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine» kogumaksumus on 2,7 miljonit eurot. Projekti toetatakse Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmist «Local Development and Poverty Reduction» ligikaudu 1,95 miljoni euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 344 705 eurot ning Tartu ülikooli omafinantseering 405 535 eurot.
Projekti pikaajaline eesmärk on kasvatada Eesti inimeste tervena elatud eluaastaid ja eeldatavat eluiga ning vähendada ebavõrdsust tervises.