iDeal kampaania

Ain Raal: proviisorist maakeeli

Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal.

FOTO: Kristjan Teedema

Apteegireformiga seoses mainitakse proviisoreid vaat et iga päev, mistõttu oleks kohane süvitsi mõista, kes see proviisor õigupoolest on.

Iga proviisor on ülikooliharidusega farmatseut, kuid iga farmatseut ei ole proviisor.

Proviisor on farmaatsia (rohuteaduse) asjatundja, kellel on viieaastane Tartu ülikoolist saadud haridus. Inglise keelt kõnelev maailm on tema eriala nimest (pharmacy) tuletanud ametinimetuse pharmacist, mis otsetõlkes ja ühtlasi laiemas mõttes tähendab farmatseuti. Eestis ja meie lähiriikides on ajaloolistel põhjustel sõnal farmatseut ka kitsam tähendus: selle kutse saab Tallinna tervishoiukõrgkooli farmaatsia eriala kolmeaastase õpingu läbinu.

Erinevalt proviisorist ei tohi farmatseut juhatada apteeki ja omandireformi valguses olla apteegi (enamus)omanik.

Nõukogude ajal oli nende vahe suurem: lisaks apteegi juhatamisele tohtis retseptiravimeid väljastada ning apteegis kohapeal seeriaviisilisi ravimeid (nt köhamikstuur, pea­valupulber, nohusalv) valmistada ainult proviisor. Väiksema haridusega farmatseudi tööks jäi käsimüügiravimite ja muude retseptivabade kaupade väljastamine ja üksikisikule arsti kirjutatud ravimite valmistamine. Miks olukord muutus, on omaette pikem jutt.

Mida sõna proviisor tähendab? See on tuletatud ladinakeelsest sõnast provisor, provisoris (ettenägija, ettenägelik inimene, ettenägemine, kaalutleja, järelekaaluja), mis koosneb kahest poolest: pro (ees-, eel-, ette-, esi-) ja visum (nähtu, nähtus, kujutus). Seega on proviisor otseses tõlkes ettenägija, kuid mitte nõiahõnguline selgeltnägija – olgugi et kreeka keeles tähendab sõna pharmakeús (φαρμακεύς) ühtaegu farmatseuti, mürgisegajat ja nõida. Siiski ei maksa kindluse mõttes proviisorit solvata! Solvav oleks ka tema pidamine ja/või kutsumine müüjaks, kassa­pidajaks või kassiiriks, sest proviisor on ülikooliharidusega tervishoiutöötaja nagu arstki. Proviisorlust (provisum) iseloomustavad keelelises tähenduses ka ettenägijalikkus ning hoolitsus ja mure.

Millega proviisor tegeleb? Algse tähenduse kohaselt, ajal, mil apteek kujutas endast pelgalt ravimite ladu, pidi proviisor ette nägema vajadust erinevate ravimite järele ja neid õigel ajal õiges koguses juurde hankima. Nüüdisaegses tähenduses peab proviisor mitte ainult teadma, vaid suutma võimalikult hästi ka ette näha patsiendi tervisega seotud arengut ning ravimitest ja toidulisanditest tuleneda võivaid ohtusid, sealhulgas vastunäidustusi ning kõrval- ja koostoimeid.

Loomulikult on proviisor sõna otseses mõttes (ravimi koostisainete) kaaluja ning laiemalt võttes ravimite väljamõtleja, arendaja ja valmistaja. Sellegagi käivad kaasas hoolitsus ja mure, sest ravimite kvaliteeti ja õiget käitlemist tuleb kontrollida. Väga tähtis on suhtlus patsientidega, sest ravimi muudab õiget toimet avaldavaks ravimpreparaadiks sellega kaasas käiv nõustamine. Sedagi tegevust vaadeldakse kogu maailmas kui farmatseutilist hoolt (pharmaceutical care). Lühidalt: proviisor on ravimpreparaadi asjatundja, kel on eriomane ülikooliharidus.

Erinevalt proviisorist ei tohi farmatseut juhatada apteeki ja omandireformi valguses olla apteegi (enamus)omanik.

Kas proviisor on sama mis farmakoloog? Ei ole. Iga proviisor on farmakoloogiat õppinud, kuid iga farmakoloog ei ole proviisor. Farmakoloogia ei võrdu farmaatsiaga, kuid on üks selle olulisimaid valdkondi, mis tegeleb ravimite toimega organismile. Sama moodi on näiteks geograafia ja geoloogia täiesti erinevad teadused, kuigi mõlemad tegelevad planeediga Maa. Välismaa ülikoolides õpetatakse ja uuritakse farmakoloogiat sageli ühes ja samas farmaatsiateaduskonnas, kuid meil Eestis on ajalooliselt välja kujunenud nii, et farmakoloogiaga tegeletakse Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini farmakoloogiaosakonnas, farmaatsia ülejäänud osaga, milleks on üldistatult farmatseutiline tehnoloogia, farmako­gnoosia, farmatseutiline analüüs ja sotsiaalfarmaatsia, aga Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis. Seega saab viimast pidada proviisorite n-ö koduinstituudiks.

Kuidas saadakse proviisoriks? Tartu ülikoolis, kusjuures sinna pääsemiseks tuleb esmalt tõestada oma gümnaasiumis omandatud akadeemilisi teadmisi. Õppima pääsevad vaid need, kellel gümnaasiumis tehtud eksamite ja ülikooli sisseastumiseksami tulemused ületavad ülikooli kehtestatud lävendi. Viimasel viiel aastal on proviisoriõppesse pääsemiseks olnud vaja saavutada 66–73 punkti võimalikust sajast. Paljud tahavad proviisoriks õppima tulla, kuid paraku napib osal neist teadmisi ja võimekust. Viimasel viiel aastal oli pürgijaid ühele õppekohale 3–4,7, kuid osa neist kandideeris siia teise valikuna.

Kui sisseastumine on kulgenud edukalt, järgneb viieaastane õpe meditsiiniteaduste valdkonnas, kus muide on ülikooli kõige kauem vältavad õpingud. Kolmeaastase õppe ehk bakalaureusetasemega, nagu teistel erialadel, arstiks, hambaarstiks ega proviisoriks ei saa. Nii kirjutataksegi edukalt õpingu läbinud proviisori diplomile auväärne sõna «farmaatsiamagister». Kuivõrd magister tähendab meistrit, on hea proviisor tõeline farmaatsia Meister. 

Tõsi, vastne ülikooli lõpetanud meister peab ennast proviisorite registris (http://mveeb.sm.ee/Apteekrid/) registreerida laskma, alles siis on ta täieõiguslik proviisor, kellel on luba apteegis töötada. Ja õigupoolest ei saa proviisor mitte kunagi lõplikult «valmis», ta on eluaegne õppija, kes süvendab oma teadmisi igapäevases praktikas, koostöös kolleegidega ja täiendus­õpingutel käies.

Muide, kuigi Tartu ülikooli proviisoridiplomit tunnustatakse kogu Euroopa Liidus ja seega saavad meie proviisorid tööd ka välismaa apteekides, on lõviosa neist Eestile truuks jäänud.

Mida proviisorid õpivad? Proviisorite viieaastane õppekava hõlmab 300 ainepunkti, kus ainepunkti maht on 26 akadeemilist tundi (45 minutit). Pool sellest on loengutest, seminaridest, praktikumidest jm koosnev kontaktõpe õppejõududega ja teine pool iseseisev töö. Proviisoriõppe õppekava koosneb moodulitest ning sisaldab terve hulga alus- ja erialaaineid: 

I Erialaidentiteet ja väärtused, teaduslik mõtlemine (sissejuhatus erialasse ja farmaatsia ajalugu, sissejuhatus üldapteegi tegevusse, farmaatsiaalane ladina keel, proviisor farmaatsiasektoris, bioeetika, statistiline analüüs, uurimistöö planeerimine).

II Ravimite praktiline käsitlus (ettevõtluse alused farmaatsias, farmakoepidemioloogia ja -ökonoomika, praktiline sotsiaalfarmaatsia, apteegipraktika).

III Ravimiarendus ja tootmine (farmatseutilsed abiained, farmatseutiline tehnoloogia I–III, bio­tehnoloogia, füüsikaline farmaatsia, bio­far­maatsia).

IV Ravimite keemiline koostis ja kvaliteet (üldine ja anorgaaniline keemia, analüütiline keemia, farmatseutiline keemia I–II, farmakognoosia I–III, raviainete metabolism, orgaaniline ja bio­orgaaniline keemia, meditsiiniline biokeemia).

V Patsient ja ravimid (anatoomia, biofüüsika, inimese füsioloogia, meditsiiniline ja kliiniline mikrobioloogia, geneetika ja farmakogeneetika, patofüsioloogia, farmakoloogia, ravimite toksikoloogia, immunoloogia, veterinaarravimid).

VI Farmakoteraapia ja patsiendihool (sisse­juhatus laborimeditsiini, farmakoteraapia, sotsiaalfarmaatsia, kliiniline farmaatsia, kliiniline farmakoloogia, esmaabi, esmatasandi meditsiin, haiglafarmaatsia).

Lisaks veel kuus kuud vältav apteegipraktika ja teadusliku uurimistöö kaitsmine. Kuid seegi ei ole veel kõik: kohustuslikele õppeainetele lisanduvad valikained, mille hulgast valikut tehes võib huviline täiendada näiteks oma ettevõtlusega seotud teadmisi. Nii et pole seegi maailm proviisorile võõras.

Kas proviisor on sama mis apteeker? Ei ole. Sõjaeelses Eesti Vabariigis ja Soomes praegugi nimetatakse apteekriks ainult apteegiomanikust proviisorit. Nüüdsel ajal kutsutakse Eestis apteekriks apteegis töötavat erialase haridusega asjatundjat ehk siis nii proviisorit kui ka farmatseuti. Klienditeenindajal erialast haridust pole, seega ei ole ta apteeker ning tal puudub õigus väljastada ravimeid ja nõustada inimesi ravimite valdkonnas. Nii et apteeki abi saama minnes tasub uurida, millise ametinimega silt töötajal rinnas on.

Kus proviisorid töötavad? Proviisorite laiapõhjaline haridus annab neile võimaluse töötada farmaatsiasektori eri osades, tegelikult ei saa kaugeltki igast proviisorist apteekrit. Apteeki lähevad tööle pooled kuni kaks kolmandikku ülikooli lõpetavatest proviisoritest, seejuures enamik neist kõigile avatud üldapteekidesse ja vähemus kinnistesse haiglaapteekidesse. Üsna paljud jätkavad õpinguid ülikoolis doktoriõppes, sageli minnakse tööle ravimiametisse, haigekassasse või sotsiaalministeeriumi, ollakse ametis farmaatsiafirmades, mis tegelevad ravimite uurimise, tootmise, importimise või turundamisega. Mitmed proviisoriõppe lõpetanud leiavad tööd farmaatsiale lähedastes teadus­harudes ning analüüsilaborites.

Soovitan liituda märtsis algava veebipõhise e-kursusega «Ravimitest maakeeli» (https://www.ut.ee/et/mooc/ravimitest-maakeeli), mille autorid on farmaatsiainstituudi õppejõud. Gümnasistidel aga soovitan astuda Tartu ülikooli ja õppida proviisoriks.

Proviisorivanne

(Aastast 2009, antakse ülikooli aulas pärast diplomi kätte saamist)

Saades proviisoriks, tänan oma õpetajaid.

Võttes vastu minule antud proviisoriõigused ja sellega kaasas käivad kohustused, tõotan oma õppejõudude, ametikaaslaste ja eesti rahva ees pühenduda inimeste abistamisele ja humaansuse põhimõtete teenimisele. Minu tegevuse sihiks on rahva tervise säilitamine, haiguste ennetamine ning haigete kannatuste leevendamisele ja tervenemisele kaasaaitamine.

Lähtun oma töös farmaatsiateaduse tõdedest. Valmistan ja soovitan ainult selliseid ravimeid, mille kasutamise tulemuslikkus ja ohutus on teaduslikult või praktilise kogemusega tõendatud. Erialakohustuste täitmisel suhtun võrdselt kõikidesse abivajajatesse ning lähtun nende inimlikest vajadustest, pidades neid kõrgemaks ärilistest huvidest.

Olen oma töös aus ja omakasupüüdmatu. Hoian kutsesaladust.

Täiendan oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid teistega. Arendan oma eriala ja kaitsen selle tähtsust ühiskonnas.

Kohustun vandetõotust täitma kogu oma eluaja ja kinnitan seda oma au ja südametunnistuse nimel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles