Must maa rikub Tartu maratoniks valmistumist

Tartu maratoni lähenedes 16. veebruaril on klubi Suusahullude treener Andres Laur valmis ka ilma lumeta treenima.

FOTO: Kristjan Teedema

Tänavuse, 47. Tartu maratoni põhistardini 16. veebruaril Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionil on jäänud ligi poolteist kuud, aga 8. Tartu teatemaratoni start samast asukohast on planeeritud juba 9. veebruariks. Ometi on maa must ja suusatajad valge rajata, millel valmistuda. Mis saab?

Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk ütles, et suusapeo toimumiseks pole lumelootus kadunud, kuigi ilmaprognoos näitab, et lumi võib saabuda alles paar nädalat enne võistlust. See poleks Kelgu sõnul aga esimene kord ning trenni saavad suusatajad teha ka teisiti. «Tehvandi 1,3-kilomeetrisele rajale, mis praegu on avatud, muidugi tuhanded maratonihuvilised ei mahu. Ja pole ka mõtet, sest pigem tuleb hoida keha toonuses ja treenida,» ütles Kelk. Suusatamise asemel võib joosta, keppidega kõndida või isegi rattaga sõita, kui õige varustus on olemas.

Kogenud maratonikorraldaja tõdes, et kahjuks on pühade aeg, kõige magusam aeg suusatamiseks vett vedama läinud, aga liiga dramaatiliseks ei tasu olukorda muuta. «Muidugi on pettumus, et lund pole. Ja see mõjutab negatiivselt ka maratonil osalejate arvu. Ideaalne oleks ju novembrist märtsini kestev talv, aga sellist asja pole me juba mitu aastat näinud,» lisas Kelk.

Rada ootab lund

Praegu oodatakse külmemat ilma, et saaks alustada kunstlume tegu, rada ise on tähistatud ja ette valmistatud. Hoolimata kehvadest ilmaoludest oli detsembri alguses eelregistreerunuid rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tartu maratoni rajameister Assar Kütt muigas, et suusatamiseks on olukord praegu sant, aga lootus sureb viimasena. «Ega ühekordsest lumesajust piisa, see valge kate peab olema ikka kolm korda kümme sentimeetrit, et saaks klassikat sõita,» selgitas ta. Kütt kinnitas, et rajal on käidud ettevalmistustöid tegemas ning vahepeal isegi tormiga prahti koristatud.

Siin on ennegi nähtud neid, kes aastas vaid korra suusad alla panevad ja 63 kilomeetri järel kenasti finišisse jõuavad, rääkis Tartu maratoni rajameister Assar Kütt.

Suusatajad saavad tema sõnul igal viisil treenida. «Siin on ennegi nähtud neid, kes aastas vaid korra suusad alla panevad ja 63 kilomeetri järel kenasti finišisse jõuavad. Oleneb ju tempost, aga kaheksa tunn iga peaks hakkama saama igaüks,» rääkis Kütt.

Suusahullud valmis

Lume ja maratoni ootuses teevad treeninguid ka klubi Suusahullud liikmed, kes on septembrist peale treeninud eesmärgiga Tartu maratonil suusarajale minna. Üks treeneritest Andres Laur rääkis, et seni tehakse füüsilist treeningut, kuni lumi maha tuleb. «Kasutame Tähtvere pargi häid võimalusi, teeme imitatsiooni suusakeppidega, treenime rullsuuskadel, jooksuharjutuste ning jõutreeningutega,» rääkis ta.

Möödunud aastal osales Suusahullude nime all Tartu maratonil üle 50 inimese. Juba 11. jaanuaril ootavad Suusahullud kõiki huvilisi 6. öömaratoni starti Tehvandi staadionil. «Oleme arvestanud, et enamikul osalejatel ei ole siiani palju kilomeetreid suusarajal kogunenud. Aga tehislume kiht on arvestatav, mulda või asfalti kartma ei pea,» rääkis Laur.

Tagasi üles
Back