iDeal kampaania

Punktkiri teeb raamatu paksuks, aga annab pimedale võimaluse lugeda

Punktkiri koosneb reljeefsetest täppidest, mida loetakse sõrmeotstega.

FOTO: Margus Ansu

Täna möödub 211 aastat rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille´ sünnist. Selle kirja tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse 4. jaanuarit laias maailmas alates aastast 2001 ja Eestis alates aastast 2004 punktkirjapäevana.

Braille´ kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Iga tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon, mille aluseks on kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti.

Eesti pimedate raamatukogu teabejuhi Priit Kasepalu teatel jõudis punktkiri pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi lõpuveerandil ja oli neile peaaegu sajandi jooksul peamine kirjaliku info andja ning kirjandusele ligipääsu võimaldaja. Seejärel hakkasid laialdaselt levima magnetofonid. Kaks viimast aastakümmet on nägemispuudega inimesed kasutanud teabe saamiseks üha enam arvuteid ning viimastel aastatel ka nutiseadmeid.

«Kõige enam loevad punktkirjas raamatuid Tartu Emajõe koolis või Tallinna Heleni koolis selle kirja selgeks õppinud pimedad lapsed,» märkis Kasepalu. «Pärast kooli lõpetamist niisuguste raamatute lugemine paraku väheneb.»

Emajõe koolis

Emajõe kooli direktor Kristel Mets ütles, et tema koolis tehakse punktkirjas ainult õpikuid, kusjuures nende tegemine ei ole lihtsalt tähtede ümbervormistamine punktikombinatsioonideks. «Me teeme sealjuures ka eripedagoogilist toimetamise tööd,» lisas Mets.

Punktkirjas raamatute lugemise vähenemise põhjuseks tõi direktor heliraamatute ja arvuti vahendusel näppudega loetavate e-raamatute kasutuselevõtu. «Aga puudespetsiifilised asjad maksavad väga palju,» lisas ta.

Punktkirjas trükised on tunduvalt mahukamad kui nägijaile trükitud raamatud. Siin on võrdluseks kolmanda klassi matemaatikaõpiku teine osa (paremal) ja selle sama õpiku punktkirjas väljaanne, mille köiteid on kokku terve virn.

FOTO: Margus Ansu

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 932 nimetust punktkirjas raamatuid. Eelmisel aastal valmistas raamatukogu neid 18 nimetust, enamik neist lasteraamatud.

Mullu trükiti punktkirja kõige enam Leelo Tungla teoseid: jutustus «Puudel Pedro ja igatsustasu», luulekogu «Kama üks ja kama kaks», vene keeles anti välja muu hulgas «Barbara ja sügiskoerad» ning «Kristiina, see keskmine». Laste ette jõudsid punktkirjas ka Helvi Jürissoni valikkogu «Mida tähed räägivad» ja Aapeli «Vinski lood». Täisealistele pakuvad huvi Tõnu Õnnepalu lugemisdraama «Klaasveranda» ja Conrad Ferdinand Meyeri romaan «Angela Borgia».

Taktiilne tantsupeoteatmik

Priit Kasepalu sõnul on väga põnev Emajõe koolis valmistatud taktiilne teatmik, milles on suvise tantsupeo «Minu arm» tantsude reljeefsed põhijoonised koos tava- ja punktkirjas selgitustega. See raamat aitas neil, kes ei näe, luua ettekujutust staadionil toimuvast ja seega muuta tantsupidu ka neile ligipääsetavaks.

Emajõe kooli direktor Kristel Mets ei saanud eile näidata ühtki tantsupeoks valminud näppudega loetava teatmiku eksemplari, sest viimne kui üks leidis tantsupeol kasutaja. Nende abil oli pimedal võimalik mõista tantsude skeeme ning tajuda rühmade paigutust staadionimurul. «Selle juurde käis ka kirjeldustõlge,» lisas direktor.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles