Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/03/12849110t1hf038.jpg)
Oktoobri algul tähistas oma 150. aastapäeva Tartu Peetri kogudus, mis rajati Maarja kihelkonna kogudusest eraldumise teel. Liikmeteks said Tartu linnaeestlased. 4. jaanuaril 1870 hüüdis apostel Peetruse järgi nimetatud uue koguduse nime Tartu Jaani kirikus kantslist välja Võru praost Carl Hasselblatt.
Praegu on Peetri kogudus Eesti evangeelse luterliku kiriku koguduste hulgas üks suuremaid. Liikmete hulgas on juhatuse andmeil olenevalt aastast 700–800 püsiannetajat.
Peetri kirik sai nurgakivi 31. mail 1882 ja juba 16. septembril 1884 pühitseti hoone jumalateenistuste pidamiseks. Seni peeti neid Jaani kirikus. Peetri kirik on näide omaaegsest pseudogooti stiilist (arhitekt Viktor Schröter, ehitusmeister Gustav Beermann).
:format(webp)/nginx/o/2020/01/03/12849112t1h8512.jpg)