Aastanäitust täiendavad varalahkunud Peeter Alliku kaks maali
Lisatud videointervjuu aastast 2017!

Peeter Alliku (28. juuni 1966 - 31. detsember 2019) maalid «Kunst ja veelkord kunst» (vasakul) ning «Radikaalselt korrektne I. Kapitalismi kriitika» kinnitasid 2. jaanuaril Tartu kunsti aastanäitusel kunstimaja suures saalis seinale Tartu kunstnike liidu produtsent Tanel Asmer (vasakul) ja näituse kuraator Martti Ruus.

FOTO: Margus Ansu

Tartu kunstimaja aastanäitus täienes kahe suure maali võrra. «Radikaalselt korrektne I. Kapitalismi kriitika» on valminud aastail 2000 ja 2001 ning kujutab kilesse pakitud leiba. Maalil «Kunst ja veelkord kunst» aastast 1997 on näha ka linoollõiget «Vabadus» aastast 1994. Nende autor Peeter Allik langes võitluses raske haigusega 31. detsembril 53-aastasena.

Kunstimaja hoovis garaaži seinal on Peeter Alliku autoportree, mille aluseks on tema linoollõige aastast 2006.

FOTO: Margus Ansu

Alliku loomingut kõrgelt hindava, tagasihoidlikkusest nimeta jääda sooviva kunstikoguja kollektsioonist toodud maalid paigaldasid Tartu kunstnike liidu produtsent Tanel Asmer ja väljapaneku kuraator Martti Ruus aastanäituse sellesse saali, kus teiste kunstnike loomingu hulgas on aastal 2019 lahkunud Saskia Kasemaa ja Endel Taniloo teoseid. Kasemaa oli Alliku üks õppejõude Tartu ülikooli maaliosakonnas.

Muudatused väljapanekus

Ruusi sõnul ei saanud Allik aastanäitusele oma töid detsembris tähtajaks esitada, sest oli haiglas. Suurmeistri kahe suure maali lisamiseks tuli muudatusi teha kolmes saalis.

«Kõik tööd, mis siin seinal enne olid, leidsid uue koha. Lahendus on ilus ja väärikas,» ütles Ruus. «Need kaks Alliku maali on tema erinevatest loominguperioodidest ja on talle hästi iseloomulikud.»

Kunstimaja veebilehel avaldatud järelhüüdes on märgitud, et liiga vara meie seast lahkunud Peeter Allik oli aus, autentne, üdini andekas ja kordumatu nähtus Eesti kunstielus, kus ta tegutses ligi 35 aastat.

«Ent unustusse ei kao Allik kunagi: üürikeseks jäänud elu jooksul suutis ta olla võrdväärselt produktiivne nii oma suurepärases loomingus kui ka huumoriküllaste elamuste jagamises kõigiga, kel oli au teda tunda,» on kirjutatud nekroloogis.

Järelhüüdes on esile tõstetud Peeter Alliku meisterlikke oskusi maalikunstis ja graafikas. «Vaid vähesed väljavalitud on õnnistatud nii rabava fantaasia, virtuoosse tehnika kui ka teravmeelse väljendusoskusega,» on märgitud nekroloogis. «Oma kunstiteostega tabas ta naelapea pihta, (kõver)peegeldades kaasajale iseloomulikku meelsust, ühiskondlikke hoiakuid ja inimloomuse jaburust.»

Eluloost

Peeter Allik sündis 28. juunil 1966 Põltsamaal. Ta õppis aastatel 1984–1988 Tartu kunstikoolis, 1988–1993 Tartu ülikooli maaliosakonnas ja 1991–1992 külalisüliõpilasena Eesti kunstiakadeemias. Näitustel osales ta 1988. aastast ning oli üks Kursi Koolkonna asutajatest.

Erakordselt viljaka kunstnikuna võttis ta osa enam kui 300 näitusest Eestis ja välismaal. Ta kuulus Eesti kunstnike liitu ja Tartu kunstnike liitu.

Aastatel 2001–2004 oli Peeter Allik Academia Non Grata maali- ja graafikaosakonna juht ning 2005–2014 töötas õppejõuna Tartu kõrgemas kunstikoolis. Ta oli esimene Ado Vabbe preemia laureaat (1997) ning pälvis ka Konrad Mäe (2001) ja Kristjan Raua preemia (2005) ning Eesti kultuurkapitali aastapreemia (2006). Ta on oma loominguga võitnud preemiaid mitmetel rajatagustel graafikabiennaalidel.

Peeter Alliku ärasaatmine toimub lähedaste ringis.

Tartu kunstimuuseumis juunis 2017 tehtud fotol seisab Peeter Allik oma isikunäitusele «Kultiveeritud skisofreenia» välja pandud maali «ÜRO» juures.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles