Milleks pressifotograafid, kui digifoto asendab märkmepaberit

Margus Ansu pildistas Tartu ülikooli kliinikumi parkimismaja sarikapidu, kus pruukosti võtavad kodumaine ehitusmees (vasakul) ja võõrtöölised. Foto: Margus Ansu

Ajakirjandusfotograafiat on mõjutanud kolm suuremat tehnoloogilist hüpet: 19. sajandi lõpus kasutusele võetud rastertehnoloogia, mis võimaldas hakata fotosid trükkima, 35 mm filmile pildistavate kompaktsete kaamerate kasutuselevõtt 1920. aastatel ja viimaks digifotograafia.

Digitaalsus ja infotehnoloogiline revolutsioon on fotograafia viinud massidesse. Alates lasteaialastest kuni vanaemade-vanaisadeni on pildistamine muutunud argitegevuseks. Lisaks reisi- ja perepiltidele kasutatakse telefonikaamerat ka praktilise abivahendina, et dokumenteerida poes kaupade hindu, liiklusavariisid, kasvõi katkiläinud kodumasinat või mööblitükki, et sellele poest õige asendus soetada jne.

Tulenevalt foto võimekusest jäädvustada kiirelt mingit olukorda või objekti asendab digipilt edukalt märkmepaberit. Fotograafiast on saanud uus universaalne kirjaoskus.