Tartu aasta teo tiitli võitis ülekaalukalt rattaringlus
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
31. detsember 2019, 10:38
Rattaringluse edu Tartu lõppeva aasta teo valimisel oli ehk ennustatav, kuid et enam kui viie tuhande hääletaja otsus oli sedavõrd üksmeelne, oli üllatus. «Puhas rõõm!» ütles rattaringluse käitamiseks asutatud linnaasutuse Tartu Linnatransport juhataja Roman Meeksa eile aplauside vaibumise järel raekoja saalis. «Kui rattaringluse edu oskasime ehk veel aimata, siis uue bussiliinivõrgu tunnustamine on üllatus. Rõõm on sellest, et paljud inimesed on rahul.»
Liiniskeemi koostada aidanud ettevõtte Positium tegevjuht Erki Saluveer ütles, et eesmärk oli kiired sagedased otseühendused, aga kõik ei saanudki võita, kui lõigati ära nurki, näiteks põiked turuväravasse. «Liinivõrk ei ole kivisse raiutud, minu soovitus on murest linnavalitsusse teada anda,» lisas ta.
Ka rattaringlus sai esimestel nädalatel kriitikat, aga rõõm oli suurem. «Need kümned tuhanded inimesed, kes rattaringlust kasutasid … Neid emotsioone on raske kokku võtta. Rattaliiklus tervikuna tänu rattaringlusele Tartus kasvas,» ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm ja meenutas rattad tarninud Bewegeni esindaja tõdemust: «Tartu on muutunud igaveseks.»
Rattaringluse kasutajaid on kokku olnud üle 30 000, neist üle 6000 inimesel on praegugi sõiduõigus ja tuhatkond ratturit sõitis rattaringluse ratastega ka jõulunädalal.
Linnapea Urmas Klaas rääkis, kuidas rattaringluse kiiresti tekkinud naabrivalve juhtis tähelepanu väärkasutustele. «Ühele kodanikule, kes sõitis mööda Tamme staadioni värsket kunstmurukatet, ma helistasin – kuidagi oli ta number saadud. Lubas rohkem mitte teha,» märkis Klaas.
Rokihiid Raadil
Lisaks tiitli saanud rattaringlusele leidsid diplomiga äramärkimist veel kümme tänavu Tartus korda saadetud tegu.
Üks neist oli rokihiiu Metallica kontsert Raadil ERMi juures, seda kuulas-vaatas ligi 65 000 inimest. Tõsi, Metallica jõudis Tartusse peamiselt juhuse tõttu, sest Tallinna lauluväljak oli bändile sobival kuupäeval hõivatud.
Kontserdikorraldaja Live Nationi peapromootor Eva Palm on siiani ülirahul, ühtlasi hämmeldunud, kui valutult kontserdi korraldamine Tartus õnnestus. «Esimest korda tundsime, et rokk-kontsert on kultuurisündmus,» sõnas Palm tänukõnes.
Nii Palm kui ka Live Nationi produktsioonijuht Mihkel Sirelpuu kinnitasid, et Metallica liikmed jäid kontserdipaiga, korralduse ja publikuga väga rahule. Metallica liikmetele läksid väga korda ka väikesed nüansid, nagu näiteks Metallica bändilogo stiilis Tartu linnasildid, millest ühe bänd enda prooviruumi palus.
Live Nation pole maha matnud mõtet korraldada Tartus ERMi taha jääval alal veel mõni suurkontsert. Selge on, et iga artist ei suudaks Metallicaga võrreldavat rahvahulka kokku tuua.
Sirelpuu pani Tartu linnavalitsusele ja Tartu vallavalitsusele südamele, et ERMi ümbruse uusarendusi silmas pidades ei tohiks ära unustada kontsertide korraldamise vajadusi. «Hea ligipääs on kindlasti seejuures väga oluline,» sõnas ta.
Menukas ralli
Teine rahvamasse koondanud sündmus oli Lõuna-Eesti teedel peetud Rally Estonia, mille ava- ja lõputseremoonia leidis aset Tartus raeplatsil. Esimest korda WRC promotsiooniralli staatust kandnud spordiüritust väisas üle 50 000 inimese. Teleülekande vahendusel sai sellest osa 78 miljonit inimest üle ilma sajast riigist.
Ralli korraldustiimi liikme Tarmo Hõbe sõnul käib praegu vilgas töö, et Rally Estoniast saaks millalgi päris WRC etapp.
Hõbe nentis, et WRC sarjas toimuvad muutused väga kiiresti. «Pole üldse välistatud, et Rally Estonia jõuab WRC sarja etappide hulka juba järgmisel ehk 2020. aastal, aga vabalt võib juhtuda, et see ei jõua sinna mitte kunagi,» lisas ta.
Kümne hulka hääletas rahvas ka Vallo Toomla tõsielufilmi «Marju Lepajõe. Päevade sõnad». Filmi autor oli rahul, et väikene tagasihoidlik tegu, nagu seda on üks portreefilm, vääris Tartu aasta teo konkursil äranimetamist.
Toomla tunnistas, et Marju Lepajõe lahkumine oli talle ootamatu ning Lepajõe ise ei saanudki filmi lõplikku versiooni näha, üht tööversiooni siiski. «Marju ei andnud mulle mingeid suuniseid, mida filmist peaks välja lõikama või mida peaks kindlasti sisse jätma,» sõnas Toomla. «Ta vaatas filmi ära ja ütles lühidalt, et kõik on õige.»
Laulupeo sünnipäeva pidamine laulupeo sünnilinnas oli samuti tunnustust väärt tegu. «Nüüd, pool aastat hiljem paistab laulupidu järjest suurema ja järjest ilusamana, kuigi ka siis koosnes see kolmest päevast, kuuest suuremast üritusest,» ütles Tiigi seltsimaja direktor, laulupeo korraldaja Maris Peebo.
Muret on laulupeo pärast ikka ka, just seda dirigentide juurdekasvu muret. «Konverentsil paar aastat tagasi oli küsimus, miks Valter Tartusse ei tule,» rääkis Peebo. «Küsimus viitas Valter Soosalule, kes otsapidi natuke nagu ongi Tartus, aga noorte dirigentide Paidest lõuna poole jõudmise küsimuse pärast on põhjust muret tunda.»
Või rahvusatlas. «Eks ikka ole hea tunne, et sellist asja ära märgitakse,» ütles selle koostaja Taavi Pae. «Ühtpidi on see Eesti rahvusatlas nagu Eesti asi, aga teisalt on seal Tartut palju sees. Enamik kaarte on ajalooliselt tehtud Tartus.»
Tunnustuse pälvis ka Euroopa 2024 aasta kultuuripealinna tiitli võitmine Narva ees. Nüüd alles suur töö algab. «See järele jäänud neli aastat on tegelikult väga lühike aeg,» tõdes Tartu 2024 kandidatuuriraamatu peatoimetaja Berk Vaher.
Praegu minnakse edasi nende asjadega, mis on raamatus kirjas ja siis tuleb täiendav ideekorjevoor. «Kes praegu tunnevad kõrvalejäetust, nendele oleme öelnud, et raamatus nimetatud on paljud katusprogrammid, mis võimaldavad väga paljudele liitumist,» lisas Vaher.