Reedel, 3. jaanuaril mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid 100-sekundilise mälestushetkega üle Eesti. Relvarahu 100. aastapäeva puhul helisevad 100 sekundi jooksul ka Tartu kirikute kellad ja asetatakse pärjad Tartu vabadussamba Kalevipoja kuju jalamile.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval helisevad Tartus kirikukellad
Tartus asetavad 3. jaanuaril kell 10.30 Kalevipoja monumendi juurde pärjad Tartu linna ja kaitseliidu Tartu maleva esindajad. 100 sekundi jooksul helisevad Tartu kirikute kellad.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse 3. jaanuaril üle Eesti, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.
3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 hakkas kehtima Tartu rahuläbirääkimistel kokku lepitud relvarahu Eesti rahvaväe ja punaarmee vahel. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30.