Tartu filmifond toetab nelja uut filmi

«Erna on sõjas» võtted toimusid ka Tartus ja Tartumaal. Foto: Karl Anders Vaikla

Tartu linn eraldas Tartu filmifondile toetuse 2019. aastal nelja uue filmi kaasrahastamiseks. Toetatakse ka esimest rahvusvahelist filmi, mis on fondi jaoks tõeline läbimurre. 

Tartu filmifond edendab Eesti ja rahvusvaheliste filmide loomist ning osutab neile tootmis- ja järeltootmisteenust Tartus ja Tartumaal. Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot aastas ning toetusega kaetakse kuni 20 protsenti tootja poolt filmiprojekti tarbeks tehtud kulutustest Tartu piirkonnas.

Tartu filmifond toetab 2019. aastal Taani, Eesti ja Belgia koostööfilmi «Erna on sõjas», režissöör Henrik Ruben Genz. Filmi peategelane on Erna, kelle lihtsameelne poeg Kalle värvatakse esimese maailmasõja lõpuaastatel sõjaväkke. Meeleheitel ema kasutab juhust ja maskeerub meheks, et pojale järgneda. Soovist sõjakeeristes Kallele toeks olla leiab Erna end pikal ja kurnaval teekonnal läbi esimese maailmasõja lahinguväljade. See on liigutav lugu jõulisest naisest ja vankumatust emaarmastusest.

Filmi peaosades on Taani tippnäitlejad Trine Dyrholm ja Ulrich Thomsen, filmi kunstnik on Jette Lehmann (Lars von Trieri «Melanhoolia», 2011. aasta Euroopa filmiauhindade kunstnikupreemia). Film jõuab Taanis kinolinale 2020. aasta septembris. Filmi tootja on Skandinaavia üks suurimaid filmikompaniisid Nimbus Film (Festen, 1998, Louder than Bombs, 2015; Virgin Mountain, 2015), mis on välja toonud üle 50 mängufilmi, peaprodutsendid Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Entre Chien & Loup, produtsent Sébastian Delloye ja Nafta Films ning produtsent Esko Rips.

Nimbus Film on 1990. aastatel aset leidnud Taani filmi uue laine üks edumeelseimaid filmikompaniisid, nende portfooliosse kuulub näiteks neli Dogme 95 filmi, sealjuures Thomas Vinterbergi «Festen», mis sai 1998. aastal Cannes´i filmifestivalil žürii peaauhinna. Nimbus Film on saanud ka kaks korda Berliini Hõbekaru filmide «Mifune» ja «A Soap» eest.

«Erna on sõjas» võtted toimusid Tartus ja Tartumaal augustis ja septembris 2019.

Eesti filmidest saab toetuse 15. jaanuarist kinodes linastuv Jaan Tootseni tõsielufilm «Fred Jüssi. Olemise ilu». See on loodusfilosoof Fred Jüssist, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Filmi on tootnud Taska Film, produtsent Kristian Taska.

Oskar Lutsu romaani põhjal valmiv film «Talve» on viimane peatükk Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud linateoste reas, režissöör Ergo Kuld. Filmi esilinastus on uue aasta 7. veebruaril. Filmi  tootjad on Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Production, produtsendid Kristian Taska, Ergo Kuld, Martin Algus, Tanel Tatter ja Veiko Esken.

Toetust saab ka Margus Paju spioonifilm «O2», peaosas Priit Võigemast. Linateose tegevus viib Molotovi-Ribbentropi pakti aegsesse Eestisse – aastasse 1939. Eesti sõjaväeluure (O-2) kapten naaseb kodumaale, et uurida oma ametivenna salapärast surma. Filmi tootja on Nafta Films, produtsent Esko Rips.

Tartu loomemajanduskeskuse ja Tartu filmifondi juht Kristiina Reidolv tõdes, et 2019. aastat võib filmifondi jaoks lugeda läbimurde aastaks, sest nii kodumaiste kui rahvusvaheliste filmikompaniide huvi Tartu filmifondi vastu on hüppeliselt kasvanud.

«Suur huvi loob head eeldused filmitööstuse arendamiseks Tartus. Tulevikuplaanid on seotud nii Tartu filmifondi tegevusmahtude kasvatamise ja rahvusvahelise haarde suurendamisega, infrastruktuuri loomise ja filmihariduse edendamisega kui ka filmitööstuse ettevõtete ellukutsumise ja koolitamisega, et Tartust kui Eesti filmi sünnilinnast saaks tulevikus rahvusvaheline filmilinn,» ütles Reidolv.

Tartu filmifond liitus sel sügisel ka üleeuroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikuga Cine-Regio. 2005. aastal asutatud Cine-Regio on üleeuroopaline regionaalsete filmifondide võrgustik, kuhu kuulub praeguseks 49 regionaalset filmifondi 12 Euroopa Liidu liikmesriigist, samuti Norrast ja Šveitsist. Suurtest filmimaadest on esindatud mitmete regionaalsete filmifondidega näiteks Suurbritannia (nt Film London), Prantsusmaa, Hispaania. Skandinaaviast võiks nimetada Film i Västi ja Film i Skånet Rootsist. Baltikumist oli seni vaid Riia filmifond.

Tartu filmifondi liitumine Cine-Regio võrgustikuga on oluline samm Eesti filmivaldkonnale laiemalt, sest Cine-Regio liikmeks olemine võimaldab osaleda Euroopa Liidu filmipoliitika loomises, samuti kaasproduktsioonide tootmises.