Tartumaa jahimehed on seni küttinud ühe hundi

Eduka hundijahi eelduseks on lumi, seda on aga seni Eestimaal nappinud.

FOTO: AP/Scanpix

Novembris alanud hundijahi hooaeg on hallivatimeestele kulgenud pigem õnnelikult, samal ajal kui kütid on jäänud üldiselt tühjade kätega. Kogu Eesti peale on lubatud küttida 61 hunti, 27. detsembri seisuga on loojakarja saadetud 20 sutt. Tartumaal on seni tabatud vaid üks isend.

Veebruari lõpuni kestev hundijaht pole hoogu sisse saanud pikale veninud sügise tõttu, tõdes keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. Hundi tulemuslikuks küttimiseks on tarvis lumevaipa, kuid Eesti lõunapoolses osas pole lund peaaegu üldse sadanud. Näiteks Raplamaal oli aga vahepeal lumi maas ja see kajastub ka küttimistabelis: seal on kütitud koguni üheksa hunti.

Tartumaal saab hundijahti pidada neljal ohjamisalal (Alam-Pedja, Tartu-Jõgeva, Põlva-Tartu ja Valga-Tartu), kus on lubatud küttida kokku 16 hallivatimeest, kuid seni on tabatud vaid üks susi, novembri lõpus Põlva-Tartu ohjamisalal Kastre jahiseltsi maadel.

Kastre jahiseltsi esindaja Hillar Tõlgo täpsustas, et noor hunt kütiti Võõpste küla kandis Ahja jõe lähedal. See üksik loom sattus jahimeeste teele põdrajahi käigus. Spetsiaalselt hundijahti pole Kastre mehed pidada saanud, ikka sellesama lumepuuduse tõttu.

Tõlgo lisas, et hundid on sealkandis tavalised ning teinud ka üksjagu pahandust. «Mõne aasta eest võttis hunt mõne meetri kaugusel inimesest koera ära, üks jäi ka auto alla. Puudust neist pole: nädal pärast selle hundi küttimist kuulsid mehed Ahja jõe ääres ulgumas tervet hundikarja,» rääkis jahimees.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles