Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/29/12839154t1h13bb.jpg)
Tänavu sügisel käis Lõuna-Eestist üle kaks tugevat tormi, mille tõttu elektriliinidele langenud puud jätsid elektrita tuhanded majapidamised ja asutused elektrita. Oktoobris kukkus Tartus Ihaste linnaosas mitu kuuske elektriliinidele ja nende mahalõikamiseks kulus Elektrilevil mitu päeva.
Nüüd on Ihastes Ranna puiesteel neist tuulele alla vandunud kuuskedest järel vaid kännud. Elektriliinid on seal ning suures osas Eestis endiselt oma kohal ja jäävadki sinna, sest kõigi õhuliinide maa alla viimine on väga suur kulutus, mis tähendaks ka suurt võrgutasu tõusu.
Ööpäev vooluta
Tartu linnamajanduse osakonna tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann ütles, et Tartu linnas on puude langemise tõttu elektrikatkestused siiski haruldased ja mitte ükski linnaosa ei paista katkestuste poolest rohkem silma.
Sel kuul möllanud tugev tuul lükkas puid elektriliinidele näiteks Jõgevamaal Jõgeva vallas Pedja külas, kus inimestel tuli vooluta läbi ajada ööpäev.
Pedja külas elav Piret Jansen rääkis, et viimase tormiga läks neil isegi hästi, sest elekter tuli tagasi lubatust kiiremini. «Elektrilevi lubas hiljemalt kolme päevaga elektri taastada, aga tegelikult kulus neil parandustöödeks vaid ööpäev,» lausus ta. Janseni sõnul ei ole tema kodu lähedal ühtegi eluliselt tähtsat asutust ja seetõttu ei ole Pedja kant Elektrilevile rikke puhul tõenäoliselt koht number üks.
Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar (pildil) kinnitas, et rikete korral tuleb esmalt käsile võtta piirkonnad, kus elektri puudumine tähendab ohtu elule, on katkenud elutähtsad või ühiskondlikud teenused. Sellistes paikades asuvad näiteks haiglad, hooldekodud, sideasutused, kütusega varustajad või koolid ja lasteaiad.
Andres Tõnissaar
Elektrilevi
Kui viia kõik tänased õhuliinid sajaprotsendiliselt maa alla, vajaks see investeeringuid suurusjärgus kaks miljardit eurot, mis tähendaks võrgutasu kasvu 70 protsenti, ütles Andres Tõnissaar Elektrilevist.
Seejärel liiguvad tehnikud piirkondadest, kus rikke tõttu kannatab rohkem kliente, sinna, kus kliente vähem. Lõuna-Eestist oktoobris üle käinud tormi järel sai 75 protsenti klientidest voolu tagasi 16 tunni jooksul, kolmel protsendil klientidest võttis elektri tagasi saamine kauem kui 72 tundi.
«Rikete lõpuossa jäävad tavaliselt sellised tööd, kus majapidamisi on liini toitel vähe, kuid liiniehitust – uute mastide ja liinide paigaldamise tööd – palju,» selgitas Tõnissaar.
Miljardid eurod
Kui tugeva tuulega elektriliinidele kukkuvad puud nõnda palju pahandust, tüli ja kulutusi tekitavad, kas siis poleks mõistlik kõik liinid maa alla viia?
«Kui viia kõik õhuliinid sajaprotsendiliselt maa alla, vajaks see investeeringuid suurusjärgus kaks miljardit eurot, mis tähendaks võrgutasu kasvu 70 protsenti,» vastas Tõnissaar. «Elektrilevi peab tegema mõistlikke valikuid. Eesmärk on kasvatada võrgu töökindlust sellisena, et ka tasu hoiaksime mõistliku.»
Aastal 2011 oli Elektrilevi võrgus 30 000 riket ja möödunud aastal alla 12 000. Pidev uute liinide ja alajaamade ehitamine on elektriliinid aasta-aastalt ilmastikukindlamaks muutnud. Ka aitab uute alajaamade ehitamine leida rikkeid infosüsteemide vahendusel. Vanemate alajaamade piirkondades käib praegugi rikete otsimine koha peal.
Tõnissaar ütles, et katkestuste kohalt on asi selgelt paremaks läinud, kuid mõistab, et tormi tõttu päevi elektrita majapidamise elanikele ei kõla see jutt lohutavalt. «Paraku loodusjõudude vastu ei saa ja seetõttu on ka riik teinud üsna ulatuslikku kampaaniat, et peaksime kõik olema valmis kriisioludes 72 tundi elektrita hakkama saama,» nentis ta.