Rahvusülikooli esimene rektor ja rahvuslik suurmees väärib ausammast

Tartu luterlikus Peetri koolis on üles seatud Heinrich Koppeli pilt. Ent eestikeelse ülikooli esimene rektor vääriks ka ausammast. Foto: Sille Annuk

Rohkem kui pool sajandit tagasi, 1960. aastatel käis tookordne sirgeselgne üliõpilasaktiiv välja mõtte, et ülikooli peahoone taha, Toomemäe jalamile tuleks rajada Tartu teadlaste aumüür. Leiti, et see võiks paikneda majandushoone (Jakobi 4) kõrvalt kulgeval vanal maakivist müüril, mis seoks Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ning tema riigi nõuniku Johan Skytte asutatud Tartu ülikooli Academia Gustaviana ning Vene keisri Aleksander I ja rektor Georg Friedrich Parroti ajal edukalt tegutsenud universiteedi Tartu Riikliku Ülikooliga.

Tegelikult võiks kuulsate professorite memoriaaltahvlite ja bareljeefidega ümbritseda terve Toomemäe. Mitme nime puhul kehtib tõsiasi: avastas, kirjeldas esimesena, võttis esimesena kasutusele, andis välja oma eriala esimese ajakirja. Näiteks inimese anatoomia terminoloogiasse on igaveseks kinnistunud nimetused nagu Reissneri kanal, Bidderi sõlm, Rathke tasku, Huecki side jt.

Märgitud majad