Näituse kujundaja sõi ära banaani, mille kunstnik oli õlimaalile kinnitanud

Paavo Kanguri õlimaal «Emajõe näkk», fragment. Foto: Raimu Hanson

Tartu kunsti aastanäitusel kunstimaja suurima saali ukse kõrval on Paavo Kanguri õlimaal «Emajõe näkk», mis ei ole aga väljapanekus sellisel kujul, nagu kunstnik oli selle kunstimajja toonud. Pildilt puudub banaan. Näituse kujundaja Martti Ruus sõi selle enne pildi ülespanekut ära.

Paavo Kangur, «Emajõe näkk» (õli lõuendil, banaani ei ole). Foto: Raimu Hanson

Maal kujutab päikseloojangus näkineidu, keda kunstnik on maalinud vaadatuna Kroonuaia sillalt Supilinna poole, nagu ta märkis pressiteates. Banaani oli ta noorkuu kujuliselt kinnitanud maalile teibiga.

«See oli viimase hetke täiendus ja viide hiljutisele Miami kunstisündmusele, kus näljane külastaja sõi ära 120 000 dollarilise teose,» kommenteeris Paavo Kangur.

USAs ja Eestis

Kunstnik peab silmas detsembri alguses USAs Miami Beachi galeriis välja pandud Maurizio Cattelani teost «Comedian», mis koosneb teibiga seinale kinnitatud banaanist. Oksjonil ostis selle üks prantslasest kollektsionäär 120 000 dollari ehk umbes 108 000 euro eest. Tegevuskunstnik David Datuna võttis selle seinalt maha, sõi ära ja nimetas oma tegu performantsiks «Näljane kunstnik».

Tartu kunsti aastanäituse kujundaja, arhitekt, sisekujundaja ja maalikunstnik Martti Ruus oli Paavo Kanguri arvates näljane või tsenseeris omal moel tema maali.

«Kuna Eesti kunstiturg on madalseisus, siis on mõistetav, et näituse kujundanud maalikunstnik Ruusil oli kõht tühi,» kommenteeris Kangur. «Kuid juhtum on tervikuna siiski hämmastav. Ma ei kujuta näiteks ette, et tsensor või kujundaja sööks minu raamatu käsikirjast ära terve peatükki. Kas sellist Eestit me tahtsimegi?!»

Kunstisõber Tanel (perekonnanimi on toimetusele teada - RH) teatas, et nägi söömist pealt. Martti Ruus märkis, et sõi banaani ära üleüldise hügieenilise taustsüsteemi huvides, pealegi oli seesama maal fotona aastanäituse žüriile esitatud ilma banaanita. Kui maal oli füüsiliselt kohale toodud, arvas kujundaja, et banaan sellel on talle väikeseks magusaks meeleheaks kaasa pandud.

«Tegelikult mulle banaanid eriti ei maitse, õnneks ei olnud see väga suur,» lisas Ruus.

Banaane ei olnud

Banaane on varemgi kunstis kasutatud, enamasti kujutatavana, aga ka materjalina. Hollandi kunstnik Stephan Brusche on tuntud selle poolest, et on kasutanud mitu aastat banaanikoori neile kujutiste lõikumiseks ja joonistamiseks.

Oli aga aeg, mil Eestis banaane tavaliselt müügil ei olnud. Kevadest sügiseni 2018 Tallinna teletornis olnud näitus «Banaane ei ole. Ajareis Nõukogude argipäeva» meenutaski just seda aega.

Paavo Kangur on varemgi oma maalidega Tartu kunsti aastanäitusel esinenud. Literaadina on ta avaldanud mituteist raamatut, mille hulgas on «Eesti oligarhia. Oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemine taasiseseisvunud Eestis», «Mängur. Edgar Savisaare tegelik lugu», «Eesti maffia. organiseeritud kuritegevus taasiseseisvunud Eestis», «Jaak Joala. Ka unustuse jõel aeg kord silla loob», «Gennadi Podelski. Pagulane Lootuse tänavast ehk Enne Jaak Joalat» ja «Eriline Eri Klas».

Paavo Kangur maalil on kujutatud näkki, kes naiadoloog Enn Vetemaa Eesti näkiliste välimääraja liigituse järgi on hiid-paljastiss (Nudimamillaris gigantea).

Banaan on botaaniliselt maailma suurimate rohttaimede hulka kuuluva banaani perekonna (Musa) liikide vili. Banaane on umbes 50 liiki, sorte aga rohkem kui 400.

Tartu kunstimaja on pühade ajal suletud 26. detsembril ja 1. jaanuaril.

Tartu kunsti aastanäitusel on lähestikku Paavi Kanguri «Emajõe näkk» (ülemises reas vasakult), Tuuli Vahesaare «Hingamisharjutus rõngaga» ja Pornyxi «Kass Albert ja kraana» ning Jaanus Eensalu «Meremaa aednik Torm» (alumises reas vasakult) ja Üllar Variku «Konnamäng, sügis 2019». Foto: Raimu Hanson