Kiirabiga liitusid Signe, Anne, Tiina ja veel tosin uut elupäästjat

Kui autod ristitud, said kõik huvilised nendega tutvuda. Kiirabitehnik Vladislav Kohtov ja teised kiirabitöötajad vastasid lahkelt küsimustele.

FOTO: Margus Ansu

Kui doktor Ago Kõrgvee veerandsajandi eest Tartu kiirabisse tööle läks, täitsid kiirabiautode rolli haigete vedamiseks kohandatud RAFi bussid, mille uste vahelt tuiskas masinasse lund ning mis võisid kõige kriitilisemal hetkel koost laguneda. «Vast neli ratast ongi, mille poolest noid masinaid praegustega võrrelda saab,» tõdes viimased kolmteist aastat Tartu kiirabi juhtinud Kõrgvee reede õhtul raeplatsil, kus tutvustati linnarahvale 15 uhiuut kiirabi käsutusse jõudnud masinat.

Nagu tavaks on saanud, õnnistas Tartu kiirabi uued autod sisse EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets. Ja mitte üksnes ei õnnistanud, vaid andis igale autole ka nime – ja nagu ikka, olid masinate ristiemadeks teenekad ja tublid naised.

26 masinat valves

Nii täienes kiirabi masinapark elupäästjatega, millel nimed Signe, Marina, Vilja, Alma, Heidi, Selma, Tiina, Marika, Hele, Helgi, Lea, Eliise, Pille, Aidula ja Anne. Inspiratsiooni saadi ennekõike teenekate meditsiiniprofessorite nimedest, kuid omanimelise masina said ka lugupeetud kiirabiarstid ja parlamendisaadikud.

Lisaks 15 uuele kiirabiautole kuulub Tartu kiirabi masinaparki 60 autot. Neist osa on reservis, kuid nagu kinnitas Kõrgvee, suudetaks vajaduse korral lisaks 26 iga päev valves olevale brigaadile mehitada probleemideta kuni 20 autot. «See on hea näitaja,» tõdes Kõrgvee.

Uutes masinates on ka uus sisu, kuid midagi revolutsiooniliselt erinevat võrreldes varasemate autodega pole: kõikide Tartu kiirabi käsutuses olevate masinate standardid on sellised, et sisuliselt on tingimused autodes samasugused nagu intensiivravisaalis, ja need võimaldavad transportida kõige keerulisemas seisus patsiente. Küll on ühe uuendusena plaanis varustada kõik arstibrigaadide autod südame kaudse massaaži masinatega.

«Peamine on see, et kui inimene läheb esimest korda uude autosse, oleks kogu varustus paigutatud nii, et kõik vajaliku leiaks ta ka pimesi üles: iga asi on igas autos täpselt samas kohas, ja nii iga kord,» rõhutas Kõrgvee.

Sarnane varustus

Anestesioloog Aare Ööpik, kes nagu Kõrgveegi on töötanud kiirabis 1994. aastast, märkis omalt poolt, et autod on küll uued, kuid nende varustus on püsinud suhteliselt sarnane. «Uus asi on uus asi, ega enne ka autod kehvad olnud,» kinnitas Ööpik. Ta täpsustas siiski, et ei mõtle muidugi RAFe, nendega võrreldes on praegused masinad ja võimalused nagu öö ja päev.

«Aastatega on standardiseeritud varustust, aga ka ravijuhiseid, võib öelda, et areng üsna suur olnud ka inimressursis,» lisas Ööpik.

Tagasi üles