Talv tuli Tartu peale, soe nagu kevad!

Vaade Tartule Tartu Postimehe aknast. Foto: Aime Jõgi

Hommikul Ihastes bussi peale rutates lükkasin kapuutsi peast, nii soe oli. Ootepaviljonis avasin telefonis ilmaäpi – pluss viis! Püha müristus: terve päev lubab pluss viis, alles kella kaheksa paiku õhtul on pluss neli.

Kaks vanemat prouat seisid mu kõrval ja imestasid samuti pööripäeva üle.  Et tere talv, ja küll on hea, et lund ei pea lükkama, et libe ei ole. Kütmagi ei pea nii palju, elu odavam.

Buss ei tulnud veel ning mul ei jäänud muud üle, kui edasi kuulata.

Sain teada, et esimene proua oli pühapäevahommikul varakult väljas sellepärast, et turule minna ja liha osta, kuna ta poeg on Saksamaalt tulemas.

Edasi rääkisid naised kapsastest. Esimene ütles, et tema teeb ikka mulgi kapsaid, see ju Eesti rahvustoit. Teine küsis, et kuidas kruupidega sel juhul talitada, kas panna juba eelmisel õhtul likku. Sain teada, et jah, parem on, kui eelmisel õhtul likku panna, tulevad head pehmed.

Et Tartu Postimehe toimetuses tehakse täna homset, jõulunäoga lehte, siis mõtlesin, et küll on tore, kui perenaised panevad prae ahju ja keedavad mulgi kapsad kõrvale ning siis leiavad ehk aega ka Tartu Postimehest midagi kodust ja head lugeda. Homne leht tuleb paks ja ilus, suur osa eriti häid lugusid on juba valmis.

Kui kesklinnas bussi pealt maha astusin, märkasin, et kaubamaja vastas on kaks «lillemüüjat» – üks mees ja teine naine. Mõlemad müüsid kuusepärgi ja kuuseoksi. Pärjad sellised rõõmsad, mida sobib ühtmoodi hästi kas koduuksele riputada või siis surnuaeda mõne kalli inimese hauale panna, et nendega jõululähedust tunda.

Kesklinna toidupood oli klientidest tühi. Et mul lõuna paiku midagi näksida oleks, ostsin kaks moonirulli ja kolm banaani ning siis nägin kassaleti taga üht peaaegu tühja korvi. Sel oli toidupanga kiri peal, mis kutsus kitsikuses peredele mõtlema. Tolles korvis oli purk seljankat.

Kui seljanka on, siis mida veel... Märkasin värskete saiade lähedal isuäratava näoga karpi Tosca koogiga ja mõtlesin, et äkki on lapsed seal peres, kus seljankat sööma hakatakse. Koogiratas on tihe ja toitev ning rosinad ja pähklid lisavad jõulumaitset. See otsus tegi endal meele nii lahkeks, et soovisin häid pühi kassapidajalegi.

Siis jõudsin tööle. Kõigepealt sirvisin liiklusinfo läbi. Õnneks ei ole meil keegi surma ega viga saanud. Nüüd vaatan Tartut kuuenda korruse aknast, ja näen: kohal on talv, mil kevademaik suus. Ilusat talve!