Päästjad kustutasid kolm päeva suurt puiduhunnikut

Tartu vallas Tabiveres süttis teisipäeval suur hakkpuidu hunnik. Põlengukolletele ligi pääsemiseks tuli puiduhunnik koppadega laiali puistata. Päästjad said sel sündmuskohal punasest kukest jagu alles eile pärastlõunal.

FOTO: Lõuna päästekeskus

Tartumaa päästjad pidid viimasel paaril päeval lisaks tormikahjude kaotamisele kustutama Tabiveres üht suurt, ligi kuue meetri kõrgust hakkpuidu hunnikut. Esimese teate põlevast hunnikust said päästjad teisipäeva pärastlõunal. Punasest kukest saadi jagu alles eile pärastlõunal.

Kui päästjad teisipäeva pärastlõunal sündmuskohale jõudsid, oli hakkpuidu hunnik tulekoldeid täis. Põlengu kustutamiseks tulid appi kopad, millega tõsteti hunnikut laiali. Õhtuks õnnestus tule levik peatada.

Kolmapäeva hommikul jätkasid päästjad kustutustöid, mis kestsid õhtuni. Selleks ajaks enam tulekoldeid märgata ei olnud.

Ka eile hommikul käisid päästjad sündmuskohal ning taas oli tarvis summutada väikesi tulekoldeid. Eile pärastlõunaks jõudsid päästjad viimaks kustutamisega lõpule.

Et hakkpuidu hunnik asus lagedal väljal platsi peal, siis ei ohustanud põleng ühtegi hoonet. Ka kustutustöödel abis olnud masinad ei saanud tulekahju kustutamise käigus kannatada.

Inspektor läheb külla

Mitmepäevane tulekahju tekkis isesüttimise tagajärjel, teatas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. Hunnikus oli umbes 6200 kantmeetrit hakkpuitu.

«Üle tuhande kantmeetri põlevmaterjali ladustamise korral peab olema põlevmaterjali ladustamise plaan,» ütles Kiik. «Suurem hulk materjali peab olema jagatud väiksematesse hunnikutesse ja nende vahel peavad olema piisavad vahemaad. Lisaks peaks nii suurtes hunnikutes ka aeg-ajalt temperatuuri mõõtma.»

Kiik märkis, et isesüttimine võib aeg-ajalt saepuru- ja hakkpuidu hunnikutes tekkida, kuid tavaliselt pole süttinud hunnikud nii suured, et neid peaks mitu päeva kustutamas käima.

«See Tabiveres põlenud hunnik sai korralikult läbi loputatud, seega ilmselt on nüüd see puit kasutuskõlbmatu,» nentis Kiik. Ilmselt külastab uuel aastal hakkpuidu omanikku päästeameti järelevalvespetsialist ning vaatab, kas omanik on päästjate nõudeid järginud.

Sobivad tingimused

Kuigi Tabivere alevikku köetakse samuti hakkpuiduga, ei kuulunud põlema süttinud puit osaühingule Tabivere Soojus.

Tabivere Soojuse juhi Rannar Raantse sõnul oli põlema läinud hakkpuidu omanik ettevõte, mis platsile hakkpuitu vaid ladustas. «Tegemist polnud üldse kohaliku ettevõttega,» lisas Raantse.

Ta selgitas, et hakkpuidu hunnikud võivad iseenesest süttida juhul, kui need on valesti ladustatud: suurde hunnikusse kokku kuhjatud ja seisma jäänud puidu võib süüdata paraja niiskuse korral kõdunemisprotsessi käigus eralduv soojus.

Tagasi üles