Aasta eurooplane Andres Metspalu meenutab, millal ta kuulis esimest korda sõna geen

Professor Andres Metspalu sel suvel Eesti geenivaramus intervjuud andmas.

FOTO: Laila Kaasik

19. detsembril aasta eurooplase tiitli saanud Andres Metspalu meenutas pärast tiitli kättesaamist, millal see õigupoolest oli, mil ta esimest korda puutus kokku geeniteemaga.

«Geenid tulid päevakorda keskkoolis, kuuekümnendate lõpus, kui just oli ilmunud üldbioloogia õpik, kus geenidest räägiti,» meenutas ta. «Sinnani oli geeniteema keelatud. Ning kuigi Trofim Lõssenko veel elas, oli Jossif Stalin juba piisavalt kaua surnud, ja geenidest saigi hakata lõpuks rääkima, sealhulgas koolis.»

Metspalu lisas, et molekulaarbioloogia oli 1968. ja 1969. aastal ikkagi võrdne abstraktse kunsti ja džässmuusikaga, mis ei olnud tunnustatud. «Isegi Moskava instituut, kus seda teadust tehti, kandis nime «radiatsioonibioloogia instituut». Ka ei osatud seda õpetada ja kuna keegi ei saanud aru, mismoodi see DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon  ikkagi käib, siis sundis see mind ise kirjandust otsima ja asja uurima. Nii see huvi tekkis.»

Siiski ei unistanud Metspalu veel geeniteadlaseks saamisest. Ta alustas arstiõpinguid, lootes asjast rohkem teada saada.

Andres Metspalu.

FOTO: Karl-Erik Piirimees

«Aga nagu elus juhtub, tuleb ära tunda see, kui sind tabab õnn, ning minul vedas. Kui Artur Lind mind teise kursuse biokeemia praktikumist keemiahoone 414 laborisse kutsus, läksin kohe ja jäingi sinna!»

Küsimuse peale, millal Metspalu avastas, et kannab endas ambitsiooni Eesti kõikide inimeste geenid üles kirjutada, või kui mitte kõikide, siis 200 000 inimese geenid kindlasti, vastas ta, et geenidoonoreid on Eesti geenivaramul juba ligi 210 000 ja tasapisi tuleb juurde.

«Aga niisugune mõte tekkis juba 20 aastat tagasi ning selle mõtte eest valiti mind ajakirja Luubi poolt aasta inimeseks. Nüüd, 20 aastat hiljem, on mind valitud aasta eurooplaseks, mida on suur au vastu võtta.

Andres Metspalu meenutas veel, et kõigele sellele eelnes ju Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikus alustatud kõigi Eesti vastsündinute sõeluuringu algatamine paari päriliku haiguse suhtes, mida on võimalik ravida.

«Sellest sai üleriigiline programm, nii et mul oli aimu, mida see ettevõtmine päriselt tähendab,» rääkis ta. «Aga kuna tegemist oli suhteliselt innovaatilise lähenemisega, siis oli algul ka palju kahtlejaid ja lausa vastaseid. Isegi veel mõned aastad tagasi muretsesid mõned administraatorid, et ega see ikka õige asi pole.»

Praegu pakutakse Eestis vastsündinuile sõeluuringut juba 20 kaasasündinud haiguse suhtes, millele on ravi olemas.

Andres Metspalu lisas, et seega siseneb personaalne meditsiin ja haigusriskide varajane ennetus juba täie hooga tavameditsiini. «Praegu ei ole küsimus mitte selles, kas inimesed liituvad geenivaramuga või mitte, vaid selles, et kogutud infot võiks hakata kasutama esmatasandil, kus haigusriskide ennetus ja ravimsobivuse hindamine peaks toimuma. Siis on sellest inimesele kõige suurem kasu. Riskid on, haigust veel pole, aga juba on võimalik midagi ette võtta.»

Andres Metspalu 19. detsembril aasta eurooplase tiitli üleandmise tseremoonial.

FOTO: Raigo Pajula

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles