Jüri Laurson: ohtlikud kodumasinad

Jüri Laurson
, elektriinsener
Copy
Jüri Laurson
Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Vanades eramutes ja kortermajades esineb veel renoveerimata elektrijuhtmestikku, mis ei võimalda ohutult kasutada elektrilisi kodumasinaid, nagu elektripliit, pesumasin, nõudepesumasin või külmik. Viimasel ajal on juhtumeid, et külmikust on alguse saanud raskete tagajärgedega tuleõnnetusi, on hukkunud inimesed ja hävinud eluase.

Ihaste õnnetuse järel levis väide, et kümme aastat vanad ja vanemad külmkapid on ohuallikad. Kust küll niisugune arusaam? Aga teisalt, kuidas on võimalik, et müüki lastud CE-märgistusega külmkappidele on tootja paigaldanud külmkapi relee kergesti süttiva kestaga ümbrise ja mootori kohale on paigaldatud kondensvee aurustamiseks plastkopsik. Kas need ei või olla ohuteguriteks relee süttimise korral?

Kuidas saab relee üldse süttida, kui toiteliinil on korras vajaliku ampriga kaitse ja lisaks veel rikkevoolu kaitse? Tõsi, neist jääb mõnedeski elamutes vajaka.

Elektrimaailmas on toimunud hiljuti tõeline läbimurre: leiutatud on spetsiaalne kaitseaparaat, mis suudab nüüd kaitsta kodu lühise ja rikkevoolu eest, see on sädeluskaitse ehk elektrikaare tuvastusseade.

Kust teab inimene külmikut ostes, et selle relee on nii kehv, et võib põhjustada tulekahju ja surma.

Vaatame ajas tagasi. Külmkappe toodeti ka stagnaajal, need olid küll suurema energiatarbega, kuid paljud töötasid üle 30 aasta, ja ei ole kuulda, et need oleks põlema läinud. Pigem roostetas külmiku kest läbi. Siis toodetud külmkappide releel oli raskesti süttiv ümbris ja aurustusvann metallist. Relee rikke korral lakkas külmik lihtsalt töötamast.

Päästeameti statistikast on selgunud, et 2010. aastal on Eestis süttinud kümme külmkappi. 2013. aastal põhjustas külmkapp Tartus Anne tänava üheksakorruselise kortermaja üheksanda korruse korteris tulekahju, mis muutis korteri elamiskõlbmatuks. 2017. aastal põhjustas kaheksa külmkappi tulekahju. Samal aastal põhjustas Londonis 24-korruselise kortermaja korteris külmkapp põlengu, kus hukkus 72 inimest. Tänavu on elektriseadmete rikked põhjustanud üle 60 kodutulekahju.

Arusaamatu on, miks ükski järelevalveametkond pole võtnud uurida, mis on külmkappide süttimise tegelik põhjus, mida seniste katsetustega ei ole avastatud. Vastutus tuleohutuse eest on jäetud omanikule, kuid kust teab inimene külmikut ostes, et selle relee on nii kehv, et võib põhjustada tulekahju ja surma.

Kummaline on soovitus kümme aastat vana hästi töötav külmkapp asendada. Liiatigi leiavad taaskasutusseadmete müügipunktidest külm­kapid ja teised kodumasinad ju uued omanikud.

Paljudes riikides on autotootjad vigade pärast autosid tagasi ostnud. Autotootjad on sõidukeid tagasi võtnud võimaliku tuleohu vältimiseks isegi elektriakende lülitite pärast, mis ei kannatanud niiskust. Kas ei peaks kodumasinaidki põhjalikumalt katsetama. Suitsu- ja vinguandurid võivad päästa küll kõige kallima varanduse – inimelu –, kuid kodusid sageli mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles