Puhja kirikumüüri kõrvalt tulid lagedale mündid ja kondid

Puhja kirikaias töötanud arheoloog Martin Malve hoidis eile peos sealt välja tulnud üht keskaegset leidu, Tartus löödud ühe poolega münti ehk brakteaati. Foto: Sille Annuk

Juba mõnda aega käinud Puhja kirikla uuendamistööde järg jõudis enne jõule ka kirikaeda, kus asuti vihmavee ärajuhtimiseks planeerima kirikumüüri äärde jäävat pinnast. Kuna kirik­aedu kasutati kesk- ja varauusajal (kuni 1772. aasta Katariina II ukaasini) matmispaikadena, toimetasid kahel päeval kiriku juures peale ehitajate ka metalliotsijatega arheoloogid.

Esmaspäeval Puhja saabunud arheoloogid käisid planeeritava ala (kuni neli meetrit kiriku müürist) läbi kaks korda: esmalt võeti ette koorimata ja seejärel kooritud pinnas. Kuigi pinnast kooritakse vaid 20 sentimeetri sügavuseni, piiksusid arheoloogide metalliotsijad pidevalt.

Suuremalt jaolt olid leiud küll arheoloogiliselt väärtusetud: 20. sajandist pärinevad raudnaelad, veini- ja viinapudelikorgid, kopikad, kuid paljastus ka kümmekond keskaegset münti ja mõned inimluud. Hauapanuseid ei leitud, aga kui pinnase koorimine ulatunuks sügavamale, olnuks arheoloogide saak vägesid juhtinud Martin Malve sõnul kindlasti toekam.

Pinnase planeerimisega saab läbi ka Puhja kirikla renoveerimise esimene järk, mille käigus restaureeriti kiriku fassaad ja kooriruumi katus. Tööd läksid maksma üle 110 000 euro, lisaks 20 protsenti käibemaksu. See raha saadi Leaderi programmist, muinsuskaitseametilt, Elva valla omaosalusest ning kohaliku kogukonna annetustest.

Järgmiseks aastaks on kavandatud ka pastoraadi renoveerimine, praegu käib töö tegija leidmiseks korraldatud riigihanke hindamine.