Iseenesest vahetevahel natuke lõõgastuda, ka alkoholi abiga, ei olegi probleem. Põhiline on, et kogused ei oleks suured ja et see ei muutuks regulaarseks mustriks.
Kui inimene on väga aktiivne, tegutseb mitmel töökohal, käib trennis, tegeleb paljude huvialadega, siis ei jää tal ka suurt aega suhtlemiseks. Probleemid, olgu nende põhjuseks liigne stress, ärevus, üksildus või miski muu, hakkavad lahenema siis, kui pöörata rohkem tähelepanu mitte edu saavutamisele, vaid hoopis suhetele. Kui suhted jäävad tagaplaanile, tekivad tülid või konfliktid, perekonnad lagunevad – see kõik tekitab omakorda suuremat pinget. Kui aga võtta rohkem aega ühisteks ettevõtmisteks perega, suhelda kolleegidega ka isiklikumal tasandil, leida aega sõprade jaoks, siis need suhted annavad omakorda jõudu ja energiat, et ka kõige muuga toime tulla.
Teine sage põhjus, miks inimene alkoholist lohutust otsib, on läbi aja olnud üksildusetunne. Püüd joomisega seda tunnet peletada, üksildusest üle olla, täita endas mingisugust tühimikku. Alkoholi tarvitades tundub, et tuju tõuseb, suhelda on lihtsam ja mured justkui kaovad. Inimene muutub seltskondlikumaks ja unustab üksinduse. Järgmisel päeval on aga tagasilangus muremõtetesse seda suurem, sest joomisjärgne pohmell muudab suhtlemise veel raskemaks.
Tegelikult on kõige parem viis üksilduse või ärevusega toime tulla rohkem suhelda. Hoolimata kõigist oma hirmudest. Ka siis, kui tundub, et keegi sind ei mõista või et niikuinii ei suuda sa kellegagi sügavamal tasandil mingisugust sidet saavutada. Tuleb lihtsalt rohkem suhelda, püüda inimestega kontakti leida, kuulata ja ennast avada.