Mihhail Beljajev: pingete maandamiseks on tõhusamatki abi kui naps

Mihhail Beljajev Foto: Erakogu

Probleemid, olgu nende põhjuseks liigne stress, ärevus, üksildus või miski muu, hakkavad lahenema siis, kui pöörata rohkem tähelepanu mitte edu saavutamisele, vaid hoopis suhetele. Kui suhted jäävad tagaplaanile, tekivad tülid või konfliktid, pered lagunevad.

Alkohol ja vaimse tervise probleemid on sageli väga sügavalt läbi põimunud. Püütakse ju ikka muresid pudelisse uputada ja alkoholist pingetele leevendust leida. See toob aga muresid hoopis juurde. Alkoholi tõttu kannatavad väga paljud: tarvitaja ise, tema perekond, sõbrad, töökaaslased ja kogu ühiskond. Tekivad probleemid perekonnas, suhetes, tööalases või isiklikus arengus. Suureneb õnnetuste risk.

See kõik ei tähenda, et alkoholi ei tohiks üldse tarvitada. Alkoholi ära keelamine ei ole lahendus tegelikele probleemidele. Miks inimene joob? Miks tal on elus nii palju pingeid? Kust see stress alguse on saanud või mis seda põhjustab?

Inimesed joovad sageli eelkõige seetõttu, et neil on väga palju pingeid. Oleme praeguses ühiskonnas tihti väga tugevalt edule orienteeritud. Kõik tahavad väga palju saavutada. On väga palju ootusi: näiteks vanematel oma lastele, tööandjal alluvatele, aga ka inimese enda seatud ootused ja eesmärgid iseendale. Kõik tahavad olla edukad: teha kiireid samme karjääriredelil, ehitada uhke maja, sõita kalli autoga, käia sageli välismaal puhkamas. Kes seda ei tahaks? Suured eesmärgid võivad aga tekitada väga palju ärevust. Vahel on sellise pingega ääretult raske toime tulla.

Kui on suured eemärgid, siis on oluline, et oleks ka tahe neid saavutada. Alkohol aga vähendab tegutsemistahet ja motivatsiooni. Samuti on alkoholi tõttu raskem keskenduda või mõne uue asjaga algust teha. Nii võib tekkida nõiaring: eesmärgid jäävad vähese motivatsiooni tõttu saavutamata, see aga omakorda lisab pingeid ja ajab jälle jooma.

Iseenesest vahetevahel natuke lõõgastuda, ka alkoholi abiga, ei olegi probleem. Põhiline on, et kogused ei oleks suured ja et see ei muutuks regulaarseks mustriks.

Kui inimene on väga aktiivne, tegutseb mitmel töökohal, käib trennis, tegeleb paljude huvialadega, siis ei jää tal ka suurt aega suhtlemiseks. Probleemid, olgu nende põhjuseks liigne stress, ärevus, üksildus või miski muu, hakkavad lahenema siis, kui pöörata rohkem tähelepanu mitte edu saavutamisele, vaid hoopis suhetele. Kui suhted jäävad tagaplaanile, tekivad tülid või konfliktid, perekonnad lagunevad – see kõik tekitab omakorda suuremat pinget. Kui aga võtta rohkem aega ühisteks ettevõtmisteks perega, suhelda kolleegidega ka isiklikumal tasandil, leida aega sõprade jaoks, siis need suhted annavad omakorda jõudu ja energiat, et ka kõige muuga toime tulla.

Teine sage põhjus, miks inimene alkoholist lohutust otsib, on läbi aja olnud üksildusetunne. Püüd joomisega seda tunnet peletada, üksildusest üle olla, täita endas mingisugust tühimikku. Alkoholi tarvitades tundub, et tuju tõuseb, suhelda on lihtsam ja mured justkui kaovad. Inimene muutub seltskondlikumaks ja unustab üksinduse. Järgmisel päeval on aga tagasilangus muremõtetesse seda suurem, sest joomisjärgne pohmell muudab suhtlemise veel raskemaks.

Tegelikult on kõige parem viis üksilduse või ärevusega toime tulla rohkem suhelda. Hoolimata kõigist oma hirmudest. Ka siis, kui tundub, et keegi sind ei mõista või et niikuinii ei suuda sa kellegagi sügavamal tasandil mingisugust sidet saavutada. Tuleb lihtsalt rohkem suhelda, püüda inimestega kontakti leida, kuulata ja ennast avada.

On inimesi, kes üksildusega toimetulemiseks uputavad ennast töösse. Sellest kujuneb pikapeale välja töösõltuvus. End tööga ülekoormamine võib aga omakorda jällegi põhjustada alkoholiga liialdamise – on ju vaja kuidagi tööga seotud pingeid leevendada. Mitte iga inimene ei lähe pärast pikka tööpäeva sporti tegema või sauna. Iseenesest vahetevahel natuke lõõgastuda, ka alkoholi abiga, ei olegi probleem. Põhiline on, et kogused ei oleks suured ja et see ei muutuks regulaarseks mustriks. Joomine ei tohi muutuda esimeseks mõtteks, mis keerulise olukorraga silmitsi seistes pähe tuleb. Probleemidega tuleb tegeleda. Lõõgastumiseks ja pingete maandamiseks on nii palju muid võimalusi.

Kiires elutempos, kui pinged kuhjuvad, on iseendast ja oma emotsioonidest tihtipeale raske aru saada. On hea, kui inimesel on perekond või lähedased, kes teda keerulisel perioodil toetavad ja oskavad tekkinud murest märku anda.

Vahel piisab ka paarist sõnast, et mõista – nüüd on tarvis aeg maha võtta, puhata, iseendaga tegeleda. Avastades õigel ajal, et stress on hakanud kasvama ja muremõtted kuhjuma, on täiesti võimalik selle olukorraga ka iseseisvalt toime tulla. Oma emotsionaalset seisundit aitab paremini mõista näiteks alkoinfo.ee veebist leitav emotsionaalse enesetunde test.

Loomulikult ei lahenda ükski test kunagi mingisuguseid probleeme. Küll aga võib see aidata õigel hetkel muresid teadvustada. Depressiooni, ärevuse ja unetuse sümptomite tuvastamisel saab neile tähelepanu pöörata. See on hea võimalus ennast ja oma vaimset seisundit analüüsida. Tuleb aga meeles pidada, et testi tulemus sõltub paljudest teguritest, muu hulgas näiteks sellest, kui aus enda vastu ollakse.

Statistika näitab, et üksikutel inimestel tekib sagedamini depressioon ning sageli tarvitavad nad siis ka alkoholi.

Kui negatiivsed tunded on hakanud igapäevaelu segama, tuleb leida lahendusi. Inimesel, kel on stress, ülepinge, masendustunne või uinumisraskused, tuleks alkoholi vältida. Oluline on otsida toetust lähedastelt või pidada nõu spetsialistiga.

Loomulikult on olukord keerulisem, kui tegemist on päris üksiku inimesega. Statistika näitab, et üksikutel inimestel tekib sagedamini depressioon ning sageli tarvitavad nad siis ka alkoholi. Sel juhul tuleks kindlasti arutada oma muresid spetsialistiga. Tegelikult võib spetsialisti poole olla hoopis lihtsam pöörduda, kui mõne lähedasega oma enesetundest rääkida. Psühholoog või psühhiaater on täiesti neutraalne kõrvalseisev inimene. Ta ei kritiseeri ega anna hinnanguid. Samuti on tal kohustus hoida konfidentsiaalsust. Paljudele sobib see hästi.

Kui alkohol on muutunud liiga sagedaseks stressileevendajaks, tuleb hakata seda mustrit murdma ja asendada joomine positiivsemate harjumustega. Üks lihtne viis pingeid maandada on lihtsalt magada. Nii lihtne ega nõua ka kulutusi! Teine pealtnäha lihtne, aga väga oluline soovitus on võtta aega endale oluliste inimeste jaoks. Veetke koos aega ilma kuskile kiirustamata, vestelge, nautige üksteise seltskonda.

Eesti inimesed on ka väga looduslähedased – väga hästi aitab lõõgastuda looduses viibimine, jalutamine, värske õhk. Praegu on väga populaarsed erinevad teadveloleku tehnikad, mida võib samuti katsetada. Võib käia massaažis. Tegeleda spordiga või muu meelepärase huvialaga. Mõni kirjutab raamatut, mõni joonistab. Pole üht universaalset lahendust.

Neil, kes on loomult pragmaatilisemad, tasub mõelda ja arvutada, mida kõike saaks joomisele kuluva aja ja rahaga ette võtta. Õhtuse väikse napsugi peale võib aja jooksul märkamatult kuluda nii palju raha, et selle eest saaks endale juba korraliku puhkusereisi lubada. Aja ja energiaga on samamoodi. Joomisjärgsel hommikul ei ole meil nii palju energiat kui tavaliselt. Jättes õhtul napsu võtmata, on hommikul töövõime suurem ja motivatsioon tugevam – nii jõuab vähema ajaga rohkem tehtud ja enesetunne on parem.

Aga alati tasub silmas pidada, et oluline on tasakaal. Ka meeldivate ja positiivsete tegevustega ei tohi ennast üle koormata. Toredad asjad, kui neid on korraga kalendris liiga palju, võivad täpselt samamoodi põhjustada stressi ja läbipõlemist.

Rohkem teavet alkoinfo.ee veebilehelt.