Süüfilisehaiged küülikud, Tartu raha ja Lenin – Tartu volikogu kirev algus

Tartu volikogu esimese koosseisu saadikud toonase inseneride maja trepil. Esireas vasakult Undel Kokk, Margit Raudmäe (nüüd Rehema, volikogu kantselei juhataja), Urve Auling (volikogu kantselei sekretär), Külli Kalamees, Aino-Eevi Lukas, Aleksander Jakobson, Jüri Kõre ja Toomas Savi. Teises reas Viktor Korrovits, Mart Sonn, Peeter Salk, Kalle Kalda, Madis Saluveer, Kirill Orlov, Aadu Must, Rein Kilk, Lembit Allikmets, Rein Lepik ja Rafik Grigorjan. Tagumises reas Olavi Vaher, Aleksei Peterson, Mati Meos, Ain Raitviir, Olev Raju, Henn Elmet, Albert Saunanen, Vello Ritsing, Tõnu Oja ja Heino Türnpu. Pildil pole kõiki selle koosseisu volinikke. Tartu volikogu kantselei Foto: Tartu Volikogu Kantselei

Tartu volikogu tähistab sel nädalal 30 aasta möödumist esimese sõja järel demokraatlikult valitud koosseisu tööle asumisest. Esimese volikogu neli tööaastat langesid kokku Eesti ajaloos murranguliste sündmustega. Tegeleda tuli omavalitsuse õigusliku järjepidevuse ja seadusloome, turumajandusele ülemineku, omandireformi, Tartu välissuhetele aluse panemise ja paljude muude teemadega.

Tartlased valisid volikogu 10. detsembril 1989. Nimekirjades oli 87 559 valijat, hääletas 67,1 protsenti. 145 kandidaadist osutusid valituks 48 meest ja üks naine, vastsetest linnavolinikest 43 olid kõrgharidusega või õppisid kõrgkoolis, kahel oli keskeriharidus ja kahel keskharidus.

Äsjavalitud volikogu kogunes esimest korda inseneride majja Veski 2. Esimeheks valiti Aino-Eevi Lukas. 1989. aastal valitud volinikest on praegugi linnavolikogus Aadu Must, Jüri Kõre ja Vahur Kalmre, komisjonides tegutsevad Jüri Ginter, Väino Kull ja Olev Raju.

Praegune volikogu esimees Aadu Must meenutab, et tööd oli palju ning otsuseid pidi langetama kiiresti ja julgelt: «Linnaelu tuli uut moodi käima panna, kogemusi värskel volikogul selleks palju ei olnud, suurt tahtmist ja valmidust pühendada oma aega ja energiat aga seda enam.»

Järgnevalt põgus ülevaade, millest kõigest tuli volikogus algusaegadel rääkida ja millega tegeleda. TPM

Külje koostamiseks sirvis dokumente Aune Rumm, kes on volikogu kantseleis ametis olnud 1997. aastast.

Tartu volikogu liikmed aastail 1989–1993

1. Jüri Adams

2. Lembit Allikmets

3. Ralf Allikvee

4. Tõnu Anton

5. Albert Danilson (lahkus 16.5.1991)

6. Henn Elmet

7. Jüri Ginter

8. Rafik Grigorjan

9. Aleksander Jakobson

10. Külli Kalamees (asendusliige 22.3.1990)

11. Kalle Kalda

12. Vahur Kalmre

13. Jaan Kaplinski (asendusliige 22.3.1990)

14. Eerik Kergandberg

15. Rein Kilk

16. Undel Kokk

17. Viktor Korrovits

18. Kalle Kulbok

19. Väino Kull (kinnitati 9.1.1990 abilinnapeaks)

20. Jüri Kõre

21. Urmo Kööbi

22. Mart Külvik

23. Rein Lepik

24. Aleksei Lotman

25. Aino-Eevi Lukas

26. Toomas Mendelson (22.12.1989 valiti linnapeaks)

27. Mati Meos

28. Aadu Must

29. Andres Noodla

30. Tõnu Oja

31. Peeter Olesk

32. Kirill Orlov

33. Aleksei Peterson

34. Martti Preem (lahkus 5.12.1991)

35. Ain Raitviir

36. Olev Raju

37. Vello Ritsing

38. Peeter Salk

39. Madis Saluveer

40. Albert Saunanen

41. Toomas Savi

42. Mart Sonn

43. Peeter Tali

44. Agu Tamm

45. Indrek Tarand

46. Šmul Tepman

47. Heino Türnpu

48. Jevgeni Udovik (valitud sõjaväeosa valimisringkonnast, arvati volikogust välja 6.2.1992)

49. Olavi Vaher

50. Ants Veetõusme (valiti 21.11.1991 linnapeaks)

51. Ülo Veldre

Volikogu esimese istungi

15. detsembril 1989 avas Tartu linnavolikogu ainus naisvolinik Aino-Eevi Lukas kell 10.00.

«Lugupeetud härrad liikmed!» alustas ta. «Arvatavasti tohib tänast päeva tartlaste jaoks ajalooliseks nimetada. Esmakordselt pärast Eesti annekteerimist on siia saali kogunenud volikogu, mis tõepoolest on linlaste poolt valitud ja mitte käsukorras kokku hääletatud, nagu paraku oli mitmete aastakümnete jooksul tavaks. Selles mõttes peaksid uued volikogu liikmed endid teisiti tundma kui eelmiste rahvasaadikute nõukogude liikmed. Meil on oma kaaslinlaste mandaat, mille oleme saanud demokraatlikel valimistel valimisvõitluses osaledes. See tõsiasi aga paneb uuele volikogule ka sootuks suurema vastutuse. Juriidiliseks aktiks, millest volikogul tuleb ennekõike hakata juhinduma, on Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus, mis on vastu võetud k.a 10. novembril. Selles on sätestatud volikogude tegevuse põhialusena isejuhtimine, iseotsustamine ja isehaldamine. See peab meie puhul lähtuma Tartu linnaelanike huvidest ja Tartu arengu iseärasustest, samuti Tartu võimalustest. Meil lasub seaduslikkuse tagamine ja regionaalse isemajandamise teokstegemine Tartus. Rõhutaksin siinkohal: aruandekohustuslikud oleme oma valijate ees. Isejuhtimine, iseotsustamine, isehaldamine − see seob meid, tänase volikogu liikmeid selle viimase tartlaste poolt demokraatlikult valitud linnavolikoguga, kelle tegevus lõpetati 1940. aasta suvel.»

Kuulutus: tööd saab linnapea

Esimesel istungil otsustas volikogu avaldada ajalehtedes ja Tartu veerandtunnis järgmise teksti: «Kuulutada avatuks Tartu linnapea kandidaatide esitamine alates 15. detsembrist 1989. Linnapea kandidaatide esitamise õigus on Tartu linna volikogu liikmetel, kelle poole võivad ettepanekutega pöörduda kõik valijad.»

Ettevaatust, küülik!

Ühel istungil võeti veriste jaanuarisündmuste järel – Vilniuse teletorni ning raadio- ja telemaja vallutamise käigus tapeti

14 relvitut inimest, kannatada sai üle tuhande rahumeelse inimese – vastu pöördumine Nõukogude Liidu juhtkonna poole.

Aga tegeleti ka kadunud küülikute juhtumiga. Väljavõte

17. jaanuari 1991 volikogu istungi protokollist, päevakorrapunkt nr 4: «Täna toimunud peaarstide nõupidamisel oli arutusel ka varastatud küülikute küsimus. Seejärel loeb T. Savi ette (naha- ja suguhaiguste dispanseri juhataja – toim) R. Vaheri poolt allakirjutatud kirja, milles öeldakse, et 16. jaanuaril kell 9.00 avastati, et dispanseri vivaariumist on varastatud kuus isast katseküülikut, kellest kaks olid nakatatud süüfilisse. Kirjas kirjeldatakse küülikute välimust. Loomad on väga nakkusohtlikud. Edasi kirjeldatakse nakkuse leviku võimalikku kulgu ning palutakse kaaslinlaste abi küülikute leidmisel. Volikogu pidas vajalikuks kirja avaldamist linna ajalehtedes. T. Savi lisas, et on alust arvata, et tegemist on provokatsiooniga. On võimalik epideemiaoht. Vastusest küsimustele selgus, et ka nende loomade liha söömine on nakkusohtlik.»

Lenini personaalküsimus

1990. aasta 24. augusti istungil pidi volikogu nentima, et grupp kodanikke ei jäänud ootama ülemnõukogu presiidiumi vastust volikogu 14. augustil saadetud ettepanekule otsustada ühtselt nõukogudeaegsete mälestusmärkide saatus Eestis (millest saanuks Tartu linn juhinduda oma Lenini kujuga talitamisel) ning võtsid Riia mäelt V. I. Lenini kuju omavoliliselt aluselt maha. Volikogu otsustas, et kuigi tegu ei olnud seaduslik, «tuleb kuju tagasi endisele kohale paigutamist pidada ebaõigeks ning linnavalitsusel tuleb garanteerida Lenini hoidmine ja valve kuni küsimuse lõpliku lahendamiseni».

Lenini küsimus ajendas volikogu looma ka linna mälestusmärkide ja sümbolitega tegelevat komisjoni, mille juhiks sai Aadu Must. Komisjoni initsiatiivil alustati linna tänavate ja ettevõtete nimede korrastamist, inventeeriti kõik monumendid ja mälestusmärgid ning reguleeriti nende püstitamist ja mahavõtmist jms.

Oma linn, oma raha

19. märtsil 1992 võttis volikogu vastu otsuse «Sularaha kriisist Tartu linnas». Süveneva sularahakriisi tõttu anti nõusolek võtta Tartu linnas kasutusele ajutine maksevahend ja anti Tartu Sotsiaalpangale ülesanne väljastada seda klientide soovi kohaselt. Niinimetatud Tartu raha pidid vastu võtma kõik Tartu munitsipaalkauplused. Tartu raha kehtis 24. märtsist kuni krooni tulekuni, 1992. aasta 20. juunini.

Kes peaks kaitsma prostitutsioonitarbijaid?

14. aprilli 1994 volikogu (teine koosseis) istungi päevakorras oli tarbijakaitsekomisjoni põhikirja kinnitamine, seda tutvustas komisjoni esimees L. Ainsalu, esitati küsimusi. Väljavõte stenogrammist: «T. Kauba: Keegi ei kahtle, et see on vajalik komisjon, ja kui ma loen punkti 3 alalõike, millega te tegelete, siis siin paistab, et hõlmatud on kõik meie igapäevase tegevuse alad. Ma ei näe siin sellist kohta, millest oleks aru saada, et teie ka prostitutsiooni võiksite jälgida. Kui see legaliseerub Eestis kindlasti isamaalaste hea abiga, siis tekivad prostitutsiooniga seoses teatud probleemid. Mis te arvate, kas siis läheb see põhikiri täiendamisele või on prostitutsioon ikkagi ka nendes punktides ära mainitud, ainult ma ei oska seda leida?

L. Ainsalu: Ma usun, et tarbijakaitsekomisjon sellises küsimuses nagu prostitutsioon usaldab täielikult tarbijaid.»

Ja ministeerium tulgu

Tartus teati juba eelmisel sajandil, et kunagi tuleb riigi töökohti Tallinnast välja tuua niikuinii. Juba 19. aprillil 1990 otsustas volikogu toetada põhimõtteliselt ENSV keskkonnaministeeriumi toomist Tartusse ja linnavalitsust kohustati ruumide leidmisel kaasa aitama. Riik jõudis samale järeldusele alles sel sajandil, 2001. aasta 1. juulist asub ülikoolilinna Munga tänaval haridus- ja teadusministeerium.

Suur plaan

Hoogsaid ideid jätkus ka teises koosseisus: 16. detsembril 1993 leidis volikogu, et riikliku prestiiži loomiseks tuleb Eesti Vabariigile nimetada pealinn, ning pöördus Tartust valitud Eesti Vabariigi riigikogu liikmete poole ettepanekuga algatada «Eesti Vabariigi Pealinna seadus». Ühtlasi otsustas volikogu, et pealinnaks tuleks nimetada Tartu.

Vene väed näljapajukile

9. jaanuaril 1992 otsustas volikogu, et kuna Venemaa ei täida tarnelepinguid ja endise Nõukogude armee üksused on Eesti Vabariigis ebaseaduslikult, peavad kõik Tartu linna territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja üksikisikud lõpetama siin asuva väeosa varustamise toiduainetega. Mõni nädal hiljem leidis volikogu siiski, et kauplemine soodsatel tingimusel võiks olla lubatud ja otsustas, et «end.

N. armee üksustele võib väljastada leiba ja leivatooteid tingimusel, et vastukaubana väljastatakse vähemalt ekvivalentne kogus teravilja või jahu, ning liha ja piimatooteid tingimusel, et vastukaubana väljastatakse ühe kilogrammi piima eest vähemalt 1 kg ja ühe kilogrammi liha eest vähemalt 10 kg teravilja või selle tooteid, või kui vastukaubana väljastatakse eriti soodsatel tingimustel naftatooteid.»