Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaaniliste kogude juhataja Kai Vellaku teatel esineb harilikku valvikut peamiselt Mandri-Eesti lääneosas ja saartel, ajalooliselt on liigi levik olnud märksa ulatuslikum, kuid mitmetest vanematest leiukohtadest on aja jooksul kadunud. Euroopaski leidub harilikku valvikut peamiselt merelisema kliimaga lääneosas.

«Harilik valvik võib soodsatel tingimustel moodustada pea meetrikõrguseid valkjaid mättaid ning paistab seetõttu metsas liikujale ka kergesti silma,» lisas Vellak. «Harilik valvik kasvab nii varjukates soostuvates okasmetsades kui ka kuivemates palumetsades ning on arvatud metsa vääriselupaikade tunnusliikide hulka.»

Atraktiivne välimus on ka üks põhjuseid, miks see samblaliik on Eestis looduskaitse alla võetud (kolmas kategooria). Vellaku sõnul on ta dekoratiivse välimuse tõttu kasutamist leidnud aianduses üle kogu Euroopa ning liigi ülemäärase kasutamise kaitseks on ta kantud Euroopa loodusdirektiivi viienda lisa liikide nimekirja.

Aasta sammal 2019 on Wulfi turbasammal.