Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2019/12/13/12807019t1h2834.jpg)
Teisipäeva hilistel tundidel lõõmas Ihastes Tartu maakonna lähiajaloo kõige ohvriterohkem tulekahju, milles hukkusid ema, isa ja nende kolm väikest last. Et säärane tragöödia enam ei korduks, alustas Ihaste selts eile koostöös Tartu linnavalitsuse ja päästeametiga ulatuslikku tuleohutuskampaaniat.
«Seda, mis juhtus, ei saa tagasi pöörata,» möönis Ihaste seltsi juht Kalle Pilt. «Loomulikult oli säärane sündmus väiksele Ihaste kogukonnale šokk.» Sellepärast asuski seltsi juhatus kohe pärast õnnetuse võimalike põhjuste selgumist kriisiplaani välja töötama. «On selgunud, et suitsuandurid oleks saanud oluliselt muuta asjade käiku selles tragöödias,» märkis Pilt.
Eile aset leidnud kriisikogunemisel leppisid päästeametnikud, Tartu linnavalitsuse töötajad ja Ihaste seltsi juhatuse liikmed kokku, et kohe alustatakse teavituskampaaniat, mille käigus saavad kõik soovijad tasuta suitsuandurid ning lasta oma kodu päästeametnikel kontrollida. «Ei pea kartma, et puudujääkide leidmisele järgnevad sanktsioonid,» kinnitas Pilt.
22. detsembril tulevad päästespetsialistid Ihaste hipodroomi ruumidesse elanikele rääkima kodusest tuleohutusest. Kõik koolitusel osalejad saavad suitsuanduri. Jagamise ja kontrollimisega, kas andur on ka lakke pandud, tegelevad Ihaste seltsi juhatuse liikmed.
Lisaks korraldavad Tartu linnavalitsuse ehitusvaldkonna ja Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve spetsialistid 23. jaanuaril Ihaste hipodroomi ruumides eluhoonete ehituslike ja tuleohutusnõuete praktilise koolituse. Sellel keskendutakse piirkonna suvilate eluhooneteks ümberehitamisele. Koolitusele saab kirja panna Ihaste seltsiga ühendust võttes.
Seda, mis juhtus, ei saa tagasi pöörata, möönis Ihaste seltsi juht Kalle Pilt.
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnas eilsel kogunemisel, et päästeamet otsib lisaks juba praegu töös olevale programmile «500 kodu tuleohutuks» veel võimalusi, et aidata abivajajate kütteseadmeid renoveerida, elektrisüsteeme uuendada ja erivajadustega inimeste tuleohutuse vahendeid hankida. Samuti soovitavad päästjad kõigil lähedastele kinkida jõuludeks suitsu- ja vinguandureid.
Pilt sõnas, et kohe pärast Ihastes aset leidnud majapõlengut võttis ta ühendust seltsi juhatuse liikmetega ning isiklikult on tema poole pöördunud veel kümmekond inimest, et arutada, kuidas kogukond peaks traagilise sündmuse tõttu edasi tegutsema. «Sotsiaalset abi me pakkuda ei saa, nõu annab ja psühholoogilist abi pakub Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskus,» lisas ta.
Ka kutsub Ihaste selts sotsiaalmeedias inimesi toetama rahaliselt tules hukkunud pereema lähedasi. «Iga summa on oluline, sest neil on väga raske ja kõige raskem päev on veel ees,» kõlab üleskutse Ihaste seltsi Facebooki lehel.
Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et Ihaste seltsi algatus on igati tänuväärne. Samas on tähtis, et väljajagatavad andurid saaksid nõuetekohaselt ja usaldusväärselt paika.
Eile võttis linnavalitsusega ühendust Tartu priitahtlike pritsumeeste ühing, mille liikmed soovivad tartlastele tasuta jagada tuhat suitsuandurit. Linnavalitsus kutsub järgmisel nädalal kokku korteriühistute liidu, teiste linnaosaseltside ja päästeameti esindajad, et kavandada lisakoolitusi ja koostada plaan, kuidas tuhat andurit kõige paremal viisil inimestele jagada.
Klaas lisas, et linnavalitsus jätkab koostöös päästeametiga kodude tuleohutuks muutmise programmi ja suitsuandurite paigaldamist abivajavatele perele.
Sündmus, mis muudab seadust
Ihastes teisipäeva ööl vastu kolmapäeva juhtunud tuleõnnetus ajendab muutma ka Eesti tuleohutusseadust. Eilsel istungil kiitis vabariigi valitsus heaks eelnõu tuleohutusseaduse muutmiseks, mis kohustab 2022. aastaks ka tahkeküttega majadesse vingugaasiandurite paigaldamise. Riigikogu peab eelnõu kinnitama.
Siseminister Mart Helme selgitas valitsuse pressikonverentsil, et Eestis hukkub igal aastal tulekahjudes ligi 50 inimest ning pea 95 protsendil juhtudest on surma põhjus vingumürgistus. «Valdava osa neist surmadest oleks olnud aga võimalik ära hoida nii lihtsa tegevuse nagu vingugaasianduri paigaldamisega,» märkis Helme. «Kuigi vingugaasianduri olemasolu muutub puupliidi, -ahju või -kaminaga eluruumides kohustuslikuks kahe aasta pärast, oleks iseenda ja oma lähedaste elude päästmiseks lihtsaim viis paigaldada vingugaasiandur varem, kui seadus ette näeb.»
Vingugaasiandur on praegu kohustuslik gaasiseadmega eluhoonetes. Suitsuandur on igas kodus kohustuslik juba kümme aastat kütteliigist olenemata. EILI ARULA