Mihkel Lees ja Riho Raave: linn soovib Raatuse koolis töörahu (1)
Tartu linn koolipidajana ei kavatse alluda ultimatiivsetele nõudmistele Raatuse kooli direktor Toomas Kink välja vahetada, ehkki mängu on toodud ajakirjandus ja advokaadid.
Tartu Postimehes ja Eesti Päevalehes ilmusid ühel ajal, 11. detsembril Kelly Kukini ja Joosep Tiksi sulest artiklid, kus süüdistatakse Raatuse kooli direktorit Toomas Kinki kolleegide solvamises ja kohatus käitumises. Mõlema artikli tonaalsus on meie hinnangul selgelt kallutatud, et näidata Raatuse kooli juhtimist võimalikult negatiivses valguses.
Raatuse kooli tegevuse ja arenguga on Tartu linn koolipidajana olnud senini rahul. Raatuse kool on läbinud edukalt ümberkorraldusprotsessi, mille käigus muututi gümnaasiumist põhikooliks ja mis tähendas ka osa õpetajate koondamist. Aastaid tuli töötada linna kõige halvemas olukorras olevas koolimajas.
Mõni aasta tagasi tuli kooliperel koolimaja renoveerimise tõttu õppetööd korraldada asenduspindadel, mis oli samuti paljudele ebamugav. Nüüdseks on aga kooli juhtkonna eestvedamisel ja linna toetusel Raatuse kool piltlikult öeldes varemetest üles ehitatud mitte ainult vormi, vaid ka sisu mõttes.
Kooli juhtkonnaga on kokku lepitud, et edaspidi arvestatakse ja austatakse senisest enam erinevate tööstiilide ja -harjumustega isiksuste huve ning toetatakse rohkem õpetajaid, kes uuendustega nii kiiresti ei kohane.
Kool on teinud suuri haridusuuenduslikke muudatusi, millesse panustamine on olnud kooliperele viimastel aastatel väga suur väljakutse. Kooli juhtkonnal on selge visioon, kuidas kooli edasi arendada, ja vajalik toetuspind uuenduste elluviimiseks. Koolis arendatavat uut õpikäsitust on hinnatud kõrgelt nii Eestis kui ka välispartnerite poolt. Seda näitab fakt, et Raatuse kooli tegevusega on käinud eelmisel aastal tutvumas üle 2000 külalise ja kooli kogemusi on rakendanud mitmed teised Eesti koolid.
Samuti tuleb kooli positiivne arengutrend välja nii Innove iga-aastaste rahulolu-uuringute kui ka kooli enda küsitluste tulemuste võrdlemisel.
Mööname, et muudatuste tempo ja ulatus on olnud Raatuse koolis ehk liiga suur. On tehtud vigu, mida on ka kooli juhtkond tunnistanud (näiteks 9. klassis liiga kiire kursustesüsteemi rakendamine). Mööname sedagi, et kõik õpetajad ei ole olnud valmis muudatustega kohanema, sealhulgas ei ole ilmselt osale sobinud ka koolijuhi alati mitte kõige korrektsem suhtlusstiil ja reljeefne väljendusviis.
Linn koolipidajana ei kiida seda kindlasti heaks ning koolijuht peab edaspidi rohkem kontrollima oma suhtlusstiili ja väljenduslaadi, et tahtlikult või tahtmatult õpetajaid mitte solvata.
Haridusosakond on koolijuhiga kohtunud ja edastanud talle selged ootused: õpetajatele tuleb tagada turvatunne ja senisest suurem juhtkonna toetus haridusuuenduste elluviimisel. Kedagi ei tohi eriarvamuste eest alavääristada ega taga kiusata.
Kooli juhtkonnaga on kokku lepitud, et edaspidi arvestatakse ja austatakse senisest enam erinevate tööstiilide ja -harjumustega isiksuste huve ning toetatakse rohkem õpetajaid, kes uuendustega nii kiiresti ei kohane. Oluliselt tuleb parandada juhtkonna koostööd ning kommunikatsiooni hoolekoguga, õpetajate ja lapsevanematega.
Koolis korraldatakse regulaarselt õpetajate õpiringis arutelusid, kuidas kooli juhtkond saab paremini iga õpetajat ja õpetajate koostööd toetada. Lisaks eeltoodule on linn võimaldanud Raatuse koolil kaasata professionaalse nõustaja-lepitaja Martin Tiidelepa, kes aitab kooliperel tekkinud pingeid maandada ja ühtse meeskonnana edasi minna. Tema on tegevusplaanina välja käinud hulga supervisioone, isiklikke ja grupinõustamisi, õpiringide ja koolituste korraldamisi.
2020. aasta alguses tehakse koolis töötajate rahuloluküsitlus, et selgitada välja, kui suur osa õpetajatest ja mis põhjusel on rahul või rahulolematud koolikultuuri, sh juhtimise kvaliteediga.
Mööname sedagi, et kõik õpetajad ei ole olnud valmis muudatustega kohanema, sealhulgas ei ole ilmselt osale sobinud ka koolijuhi alati mitte kõige korrektsem suhtlusstiil ja reljeefne väljendusviis.
Direktor Toomas Kink on selgitanud, et ilmunud artiklites ja ka lapsevanema Piret Sapi pöördumises toodud näited ebatsensuursest sõnakasutusest ei vasta tõele ning mitmed neist on kontekstist välja rebitud või pärinevad ammusest ajast, et näidata koolijuhti võimalikult negatiivses valguses. Paljudel juhtudel on tegemist sõna sõna vastu olukordadega ja kuidas tegelikult asjad olid, teavad vaid asjaosalised ise.
Nagu eespool juba rõhutasime: Tartu linn koolipidajana sellist suhtlemist kindlasti ei salli, kuid usume siinjuures sellesse, et suudame koos olukorda paremaks muuta. Meie jaoks ei ole esmatähtis see, mis kunagi oli või kuidas keegi millises olukorras varem käitus. Vigu teeme me aeg-ajalt kõik ja vigadest õpitakse.
Meie huviorbiidis on eelkõige Raatuse kooli tänane päev ja tulevik ning loomulikult õpilased. Peame tegema kõik selleks, et nemad sisepingete tõttu ei kannataks. Kahetsusväärselt on aga praegu mängu tõmmatud ka õpilased, keda püütakse ära kasutada.
Piret Sapp on ise tunnistanud, et ta on võtnud eesmärgiks koolijuhi väljavahetamise. Tartu linn koolipidajana ei kavatse alluda ultimatiivsetele nõudmistele, ehkki mängu on toodud ajakirjandus ja advokaadid.
Raatuse kooli hea käekäik ja kompetentne juhtimine on endiselt linna tähelepanu all, kuid siinjuures peame oma otsustes tuginema tegelikele asjaoludele ja arvestama kõikide asjaosaliste arvamust.