Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele

Aksel Part Foto: Sille Annuk

Tartusse nn siseringi rajamine vaid kergliiklusele tooks kasu mitmel rindel ja annaks tugeva tõuke moodsa, puhta ja inimsõbralikuma linna arenguks.

Tartu kehtivas üldplaneeringus on ette nähtud sisering – osana sellest Ropka sild ja sadamaraudtee koridori uus magistraal – eelkõige autoliiklusele, et vähendada liikluskoormust kesklinnas. Selgitan, miks sellisena planeeritud sisering on vastuolus linna energia- ja kliimaeesmärkidega ja kuidas seda vastuolu võiks lahendada, loobumata samas kesklinna autoliikluse vähendamise eesmärgist.

Tartu seab just praegu oma uues energia- ja kliimakavas Tartu Energia 2030+ uusi energiatõhususe eesmärke ja kavandab selleks tegevusi. Transpordisektoris on eesmärkide saavutamise üks olulisi eeldusi, et suudame vähendada isiklike sõiduautode kasutamist linnas lühidistantsidel.

See eeldus aitab muu hulgas parandada inimeste tervist, samuti linnaruumi kvaliteeti, hoida keskkonda, suurendada liiklusohutust ning pakkuda paremaid liikumisvõimalusi neile, kes objektiivsetel põhjustel ilma autota linnas liikuda ei saa. Lisaks on see ka rahakotile soodne, linna ja linlaste.

See uus taristu ei vähendaks küll otseselt autosõidu mugavust ega ka suurendaks seda, aga suurendaks märkimisväärselt jalgrattasõidu ja jalgsikäimise mugavust ja kiirust.

Autoliikluse vähendamiseks on vaja lõpetada senine praktika, kus autoliikluse kasvades on olemasolevaid teid järjest laiendatud ja uusi juurde ehitatud. Selle asemel ja nendesamade vahenditega on vaja hoopis luua paremaid tingimusi kergliiklusele ja ühistranspordile.

Põhjus on lihtne ja juba pikalt teistes linnades uuritud: kiiremad ja mugavamad võimalused liigelda linnas autoga mõjutavad inimeste liikumisviiside valikuid sõiduautode kasuks.

Ja vastupidi: kiiremad ja mugavamad võimalused liigelda jala, rattaga ja ühissõidukiga mõjutavad inimesi autosõitudest loobuma säästvamate transpordiviiside kasuks.

Inglise keeles on selle nähtuse nimetus induced demand, vt ka Tartu Postimehe lugu «Linnaplaneerimise professor: parkimismaja soodustab Tartus autostumist» (TPM, 13.11).

Tartus on selle efekti heaks näiteks Ihaste sild, mille ehitamine on kasvatanud autoliiklust Tartus oodatust kiiremini. (Vt «Tartu võib aastaid planeeritud liikluslahendusest ilma jääda» ERR 11.11.)

Kui ehitaksime valmis siseringi, soodustaksime samamoodi linnasisest autoliikluse kasvu, mis on selges vastuolus linna ülaltoodud eesmärkidega.

Nüüd, kus autoliiklusele mõeldud siseringi teostatavus on niigi küsimärgi all, kuna Ropka silda on looduskaitselistel põhjustel tõenäoliselt keeruline ehitada, aga sadamaraudtee koridor on juba vaba, oleks linnal soodne hetk rajada hoopis kergliikluse sisering, mis ühendaks omavahel olemasolevaid olulisi kergliiklusmarsruute.

Selline autoliiklusest eraldatud turvaline otsetee ühendaks Tammelinna, Maarjamõisa ja Vaksali linnaosa Emajõe kaldaäärsega ja selle kaudu nii kesklinna kui ka Annelinna, Ülejõe ja Raadi linnaosaga.

Kiiremad ja mugavamad võimalused liikuda linnas autoga mõjutavad inimeste liikumisviiside valikuid sõiduautode kasuks

See uus taristu ei vähendaks küll otseselt autosõidu mugavust ega ka suurendaks seda, aga parandaks märkimisväärselt jalgrattasõidu ja jalgsikäimise mugavust ja kiirust.

Tulemuseks oleks tõenäoliselt jalgrattaliikluse ja jalgsiliikumise üldine kasv, mis aitaks kaasa autoliikluse vähendamisele. See aga tähendaks, et autoliiklus väheneks muu hulgas ka kesklinnas, kus saaksime anda järk-järgult ruumi juurde jalakäijatele, jalgratturitele ja ühissõidukitele, ilma et autoliiklus linnas umbe jookseks ja ilma et peaksime tegema hiigelinvesteeringuid uutesse ringteedesse ja sildadesse või tunnelitesse.

Juba uuel aastatuhandel on aga Ropka ja Tuglase silla kõrvale planeeritud Marja ja Rebase tänava sihile kaks kergliiklussilda, mis on linnale kindlasti jõukohasemad.

Lisaks linna strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja CO2 heitmete vähendamisele on selle plaani üks tugevamaid argumente ka selle maksumus ja majanduslik tasuvus võrreldes sõidutee rajamisega. Säästetud maksuraha oleks võimalik kulutada jalgrattateede ja ühistranspordi arendamiseks ning olemasolevate teede ja tänavate võrgu kvaliteedi parandamiseks.

Miks mitte ka Tartu trammi idee edasiarendamiseks ning Marja ja Rebase kergliiklussilla ehitamiseks.

Tartu sisering

• Tartu sisering on umbes 60 aastat tagasi – see on olemas juba 1963. aasta Tartu generaalplaanis – kavandatud magistraalne ringtee, mis nagu nimigi ütleb, paikneks linna sees. Selle rajamiseks oleks vaja ehitada nii Ropka kui ka Tuglase autosild ja rajada uus magistraaltänav sadamaraudtee asemele.