Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga

Rene Kiis

FOTO: Sille Annuk

Lihtsad asjad on põnevad. Turg on nagu omalaadne regilaul, kõneleb sellest, millest inimese kõht mõtleb.

Turul tahavad inimesed oma elamusi jagada – rääkida, kuidas toit välja tuli, kuidas maitses ja palju jätkus. See on elav jagamismajandus, mis on toiminud juba aastasadu. Kui tahad ise osaline olla, tee suu lahti ja küsi. Turul viitsivad inimesed päriselt vastata.

Seejuures kulutatud minutid on väärtaeg, mis toob rõõmu kogu perele. Kel kuraasi väheks jääb, see võiks lugeda mõnerealist õpetust, mis on pärit elust enesest, turulise Maria Aleksandrovna sulest.

«Tere! Mida te räimedest teete?» – «Tere, tere!» vastab proua rõõmsalt. «Ahjuvormi kartulitega. Esmalt panen õhukeseks lõigatud kartulid vormi põhja, siis räimefileed peale. Praen peekonit sibulaga. Suitsupõsega on tegelikult veelgi parem. Lõpuks valan piima- ja munaseguga üle. Ja ahju. Kui tundub, et on juba valmis, siis riputan juustuga üle,» vuristab ta ühe hingetõmbega. Kõlab ju maitsvalt ja väärib proovimist!

Ma usun, et selline vestlus on rõõmsam ja tagajärjekam kui näiteks tundide kaupa internetis surfata ja info üleküllusest üha enam segadusse sattuda või hoopis supermarketi riiulivahedes loomesädet otsida.

Keskkonnateadlik inimene saab ise otsustada, kas ostab toitu mitmeks päevaks või teeb jalutuskäigu turule iga päev. Poest naljalt pakendikoormata minema ei pääse. Turul võib igaüks valida ise, kas kasutab kaasavõetud karpe või palub müüjal kauba kottidesse pakkida. Pakend võib olla, aga ei pea olema. Lahtiselt saab osta liha, köögivilja, võid, hapukoort ja palju muud.

Turult saab ülevaate kohalikust toidukultuurist. Tänavu mais tunnustas Eesti kulinaariainstituudi president Dimit­ri Demjanov Tartu turuhoonet Eesti toidukultuuri arendamisele kaasaaitamise eest.

Poest naljalt pakendikoormata minema ei pääse. Turul võib igaüks valida ise, kas kasutab kaasavõetud karpe või palub müüjal kauba kottidesse pakkida.

​Ettevõtjale on toiduvalmistamine elustiil. Uued retseptid sünnivad nii kodus kogetud maitsetest kui ka välismaareisidel proovitust. Väiketootjatele ja vastutustundlikele kauplejatele on just turg abiks meie toidumaitsete rikastamisel. Turul on võimalus katsetada põnevate maitsete ja väikeste kogustega.

​Turg on hüppelaud väiketootjatele. Metsavenna talu juustud on näiteks valmistatud oma lehmade mahepiimast, kuid laagerdatud spetsiaalsetes juustukeldrites Itaalias. Kui talu peremees Meelis toob valminud tooteid Itaaliast siia, võtab ta kaasa ka sealsete väiketootjate kaupu ja müüb neid turuhoones.

Kauplusekettide tarnelepingud ja tingimused pole väiketootjale jõukohased, ometi on arvuliselt väiketootjaid rohkem kui suuri. Turul saab kaupleja oma tooteid müüa lihtsamalt: müüma saab tulla päevaks või ka pikemaks ajaks. Nädalavahetustel käivad külaliskauplejad müümas värskeid tootepartiisid, mida jagub vaid päevaks-paariks. Läbi aegade on turg tuntud selle poolest, et siin saab maitsta ja kaubelda. Väikeettevõtjad annavad olulise panuse meie igapäevasesse maitseküllusesse. Kus nad siis veel ostjatega kohtuksid, kui mitte turul?

Sel aastal tulevad jõulud turule märksa suurejoonelisemalt – esimest korda toimub turuhoones jõuluturg, see vältab 23. detsembrini. Põllumajandusmuuseum korraldab huvilistele jõulukaunistuste ja -roogade õpitube ning linnakodanikele on turusea Roosi kaunistamise konkurss.

Kokkuvõtteks. Lihtsad asjad on põnevad. Turg on nagu omalaadne regilaul, kõneleb sellest, millest inimese kõht mõtleb. Turg on olnud ja jääb Tartu linnakeskkonna oluliseks osaks ja linnakodaniku meelispaigaks.

Tagasi üles