Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! 

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Kodumajapidamises suureneb iga aastaga elektriseadmete hulk, mis kergendab majapidamistöid ja säästab aega. Seejuures on tähtis, et elektriseadmete kasutamisel peetaks kinni seadme ohutusnõuetest, mille vähene tundmine ja ettevaatamatus või lausa eiramine on sage tulekahjude ja raskete õnnetusjuhtumite põhjus.

Tarbijale on aeg-ajalt vaja meelde tuletada, kuidas elektriseadmeid ohutult kasutada ja kuidas vajaduse korral kannatanut abistada.

Suure hulga elektriõnnetuste peamine põhjus on ülekoormatud elektrijuhtmestik. Paljudes vanades majades aga on amortiseerunud elektripaigaldis, mis ei kannata tänapäevaste elektriseadmete ja kütteseadmete kasutamist, nagu elektripliit, pesumasin, nõudepesumasin, veekeedukann, külmik, triikraud, tihti veel korraga.

Maanduskontaktiga pistikupesa vanemate eramute ja kortermajade elektripaigaldises sootuks puudub. Juba enne nüüdisaegse elektriseadme muretsemist tuleb kaaluda, kas on vaja elamu elektripaigaldis renoveerida. Selleks aga tuleb koostada projekt, kus oleks arvesse võetud ka seadme ohutuse seaduse sätteid ning kehtivaid standardeid.

Elektriohutuse teavet on tavatarbijal raske kätte leida. Ometi on elekter eriti suure ohuga kaup, mida inimesed iga päev kasutavad.

Vanade eramute ja kortermajade elektripaigaldise renoveerimine tänapäeva nõuete järgi nõuab suuri investeeringuid, seega peaks ka riik elektripaigaldise ohutusesse panustama.

Elektriohutuse teavet on tavatarbijal raske kätte leida. Ometi on elekter eriti suure ohuga kaup, mida inimesed iga päev kasutavad. Viiekümne aasta eest koostas ettevõte Energiamüük tarbijatele elektrienergia kasutamiseks kümnepunktilise lihtsa meelespea, mis anti elektrilepinguga kaasa. Näiteks oli punktis kolm kirjas, et elektrijuhtmestiku remonti peavad tegema elektrikud – spetsialistid, kes peavad silmas pidama vajalikke tehnilisi nõudeid. See nõue kattub ju ka tänapäeva elektriohutusnõudega.

Oma kodu turvalisuse eest on vastutus pandud omanikule, kuid tavakodanikul puudub võimalus tutvuda vajaliku kirjandusega – raamatukaupluste riiulitel seda pole. Samas öeldakse, et seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest. Tundub, et elektriohutuse nõuete täitmisest kinnipidamist jälgivad ametkonnad on arusaamisel, et tänapäeval kasutavad kõik elektritarbijad internetti ja leiavad vajaliku teabe sealt. Paraku peaaegu kolmandik maaelanikest ja viiendik linnaelanikkonnast ei kasuta internetti, eriti puudutab see eakaid.

Viimane elamute elektripaigaldist käsitlev teaberaamat «Elamute elektripaigaldised» kannab aastaarvu 2005. Elektriohutuse ja tuleõnnetuste vähendamiseks on vajalik, et kirjandus elektriohutuse kohta jõuaks elektritarbija kätte. Sellega peaks tegelema Eesti Energia tütarettevõte Elektrilevi.