Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi

Lähisuhtevägivallaga tegelev Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn püüab leida parimat lahendust, kuidas haiget saanud inimesed saaksid oma eluga turvaliselt edasi minna. Foto: Kristjan Teedema

Lõuna ringkonnaprokuratuuri palju näinud ja kuulnud abiprokuröril Margit Pärnal on siiani raske rääkida ühest nelja aasta tagusest juhtumist. «Politseisse helistas väike poiss, kes kutsus politseid appi, öeldes: tulge super ruttu, super-super ruttu, ta peksab mu ema,» meenutas ta. Laps oli ema elu pärast väga hirmul.

Koju politseid appi kutsunud hirmunud lapsi on olnud teisigi ja igal aastal on neid üha rohkem, sest kannatanud ja kõrvalseisjad julgevad aina enam abi otsida. Viimastel aastatel on Tartumaal perevägivalla tõttu igal aastal elu kaotanud üks inimene. Raskeid tervisekahjustusi on palju rohkem. 80 protsenti perevägivalla ohvritest on naised.

Väiksed ja suured ohvrid

Pärn on mõnikord lapsevanemale kuulamiseks ette mänginud salvestise, kust kostab hirmunud lapse kõne. See on vanemaid äratanud ja pannud nad mõtlema, mida on lapsed pidanud läbi elama. «Täiskasvanud ei mõtle tihti, mida perevägivald lapsele tähendab, kuidas see mõjutab nende psüühikat,» märkis abiprokurör.

Ta tõi veel ühe näite: ema tuli töölt koju ja nad sõid lastega kõhud täis, käisid kõik tualetis, pakkisid toidu ja vee kotti ning lukustasid end magamistuppa, sest keegi ei tohtinud joomalt koju naasnud isa segada. «Selles peres helistas samuti laps politseisse, seal oli isa ema vastu vägivaldne,» ütles Pärn.

Viimase nelja aastaga on Eestis lähedase inimese käe läbi elu kaotanud 41 inimest.

Palju on ka juhtumeid, kus füüsilise vägivalla ohver on just laps. «Emad ja isad põhjendavad lapse löömist sageli sõnakuulmatusega,» nentis Pärn. Hoolimata lapse käitumisest on aga igasugune füüsiline vägivald keelatud.

Sotsiaalprogrammidesse suunatakse emasid ja isasid, kes ei oska lastega käituda, aga ka mehi, kes ei tea, kuidas oma viha kontrollida. Kui sellist elu elav pere soovib jätkata elu ühiselt, peaksid just need programmid aitama probleeme lahendada. Näiteks on prokuratuuril võimalus suunata vägivallatsenud mees 14 nädalat kestvale teraapiale.

Viimase nelja aastaga on Eestis lähedase inimese käe läbi elu kaotanud 41 inimest. Perevägivalla tõttu on raskeid tervisekahjustusi saanud ligi 130 inimest. Tartus on viimastel aastatel perevägivalla tõttu igal aastal hukkunud üks inimene. Nii ka tänavu veebruaris, kui ühise joomingu käigus pussitas mees oma naise surnuks.

Ei pea kannatama

Lõuna prefektuuri vägivallakuritegude uurija Miina Voltri sõnas, et see pere oli politseile juba varem tuttav. Tavaliselt ei ole sellised juhtumid ette kavatsetud ja lähevad ootamatult nii räigeks. «Ka selle joomingu käigus nuga lihtsalt oli seal laual, sakuska lõikamiseks. Viinauimas ärritunud mees haaras selle ja pussitas naist, kes suri,» rääkis Voltri.

Väga tõsine juhtum on parasjagu käsil ka Margit Pärnal. Järgmisel nädalal peaks saabuma kohtuotsus mehe kohta, kes esitatud süüdistuse järgi peksis kaasat nii, et naine vajas operatsiooni. «Suhe oli kestnud üle kolme aasta. Selle kuriteo kohta tuli teave haigla kaudu,» lausus abiprokurör. Selles suhtes oli vägivalda olnud ka varem.

Füüsilise vägivalla kõrval kasutatakse lähedaste suhtes ka vaimset vägivalda, millega muudetakse kannatanud haavatavaks. «Kannatanud võivad seetõttu olla väga alandlikud ega pruugi oma väärtust hinnata,» ütles Pärn. «Nad võivad arvata koguni, et on ise käitunud valesti ning otsivad vägivallatseja käitumisele õigustusi. Mõnikord on neil häbi või piinlik, mistõttu ei julgeta abi otsida.»

Kellel kohe ei ole politseisse pöördumiseks julgust, neil soovitavad Pärn ja Voltri pöörduda naiste varjupaika, et rääkida oma murest, sinna ei pea ööbima minema. Võib helistada ka ohvriabisse. «Kõigi kannatanute mured kuulatakse ära ning keegi neist ei pea kartma hukkamõistmist,» rõhutas Pärn.

Füüsilise vägivalla korral on mõistlik pöörduda ka erakorralise meditsiini osakonda, et vigastused fikseerida. «Kui kohe ei ole jõudu politseisse pöörduda, siis saab hiljem haiglast fikseeritud andmed välja küsida,» ütles Voltri. Ta lisas, et kui menetlust on alustatud, on neist, ka aastatetagustest andmetest palju kasu.