Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/04/12787933t1h8e1c.jpg)
Oktoobris 1919 taas uksed avanud Tartu ülikool oli mõeldud ennekõike eestlastest üliõpilastele ja pidi teenima Eesti ühiskonda, koolitades noorele riigile haritlasi ja spetsialiste. See tähendas ka seda, et varasemate aegade võõrkeelse õppe asemel pidi töö ülikoolis käima eesti keeles. See oli ideaal, kuid tegelikkus oli midagi muud, eriti rahvusülikooli esimesel tegevuskümnendil.
Põhjus oli lihtne: eestlaste seast polnud lihtsalt võtta piisaval hulgal pädevaid õppejõude.