Tartu maraton saab 60-aastaseks

Tartu maraton 1981. aastal. Foto: Eesti Spordimuuseum

16. jaanuaril 1960 anti Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega sai alguse nüüdseks suusatalve tähtsündmuse staatuse saavutanud Tartu maraton. Ehk et peatselt tähistab suusapidu suurt juubelit.

Väikese initsiatiivrühma pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Osalemise tipp pärineb aastast 1986, mil registreerus ligikaudu 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu.

Tartu maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineüritus ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kirjeldabki kõige paremini selle ürituse õhkkonda. Maratonile on oodatud kõik: väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere spordipargis toimuvatel lastesõitudel, Tartu maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma.

Tartu maratoni programmis on lisaks 63 kilomeetri pikkusele distantsile ka 31-kilomeetrine sõit. Neil distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu maraton vintage.

Tartu maratoni rada algab Otepäält Tehvandi staadionilt (31 km start on Arulas) ja lõppeb Elva lähistel Tartumaa tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks parimaks klassikasõidu maratonirajaks.

Täpselt nädal enne Tartu maratoni on avatud raja sõidud ja Tartu teatemaraton, mis järgivad põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust on Tartus Tähtvere spordipargis lastele mõeldud tillusõit ja minimaraton.

Mullu võttis Tartu maratoni üritustest osa üle 7000 inimese. Keskmiselt heal talve korral ootavad korraldajad 47. Tartu maratonile vähemalt tuhatkond suusatajat enam.

Mõned tähtsamad sündmused Tartu maratoni ajaloost

1960 – Toimus esimest korda, trass Tartust Käärikule

1964 – Tartu maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam lõpetajate hulka vastu võtta 

1967 – Esimest korda võistlus ka naistele 

1976 – Esmest korda valmistati rada ette mootorsaaniga

1980 – Esimest korda said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi ehk Matult Tartusse

1986 – Maratoni lõpetas rekordarv osavõtjaid – 9858 (registreerunuid ligikaudu 12 000). Tartu maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks 

1994 – Tartu maraton võeti vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks

1996 – Programmi lisandusid avatud raja sõidud

1997 – Programmi lisandus 33 kilomeetri pikkune distants ja 63 kilomeetri start toodi Matult Otepääle

1999–2004 – Worldloppeti peakorter Tartus 

1999 –  Eesti turismifirmade liit tunnistas Tartu maratoni Eesti parimaks turismiobjektiks

2010 – Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism nimetas Tartu maratoni parimaks turismiobjektiks

2012 – Toimus esimene Tartu teatemaraton

2013 – Püstitati viimase 25 aasta rekord – Tartu maratonile registreerus üle 11 000 suusataja 

2016 – Worldloppeti peakorter taas Tartus

2019 – Põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega retromaraton ehk Tartu maraton vintage