Elisabeth Viil: väikeste sammude hiiglaslik kasu

Kohtla-Järve gümnaasiumi abiturient Foto: Erakogu

Kliimasoojenemise teemal võtavad sõna kaks valjuhäälset vastasleeri: keskkonna päästmisele orienteeritud aktivistid ning nende tegutsemist vihaselt kritiseerivad «realistid». Nende lärmakate poolte vahele jääb suur hulk vaiksemaid inimesi, kes ei tee kliimasäästmiseks oma elukorralduses radikaalseid muudatusi, kuid teadvustavad probleemi ja püüavad olukorda parandada. Loosunglikult öeldes: nemad päästavad maailma!

«See on äärmiselt lapsik ja sinisilmne arvamus, et kui jätta üks-kaks asja tegemata või muuta üht-kaht harjumust, siis ilmnevad peagi positiivsed tagajärjed,» on Priit Pullerits artiklis «Naiivsed kliimasõdalased» (TPM, 25.11) veendunud. Nojah, häälekaimad võitlejad ongi ju «kergeusklikud» noored, kes püüavad säästa maailma ka järgnevatele põlvkondadele.

Sajad tüdrukud, keda internetiavarustes nime all VSCO girls tuntakse, levitasid sotsiaalmeediasse tähise #savetheturtles. Selle märgiga kutsuti üles loobuma ühekorrakõrtest. Üleskutse muutus kiiresti menukaks ning metall- ja bambuskõrte müük tegi suure hüppe. Kiirtoidukohtades antakse nüüd kliendile kõrs küsimise peale, see ei tule joogiga automaatselt kaasa. Iseenesest väike samm – osta ühekorrakõrre asemel korduskasutatav –, kuid suur tähendus ookeanielanikele.

Keskkonna säästmine on jõudnud koguni moodi.

Sama pisike harjumuste muutus on prügi sortida: ühe asemel seisab nurgas kaks-kolm prügikasti ning paar sekundit tuleb mõelda, kuhu praht käib. Loodus rõõmustab, sest iga ümbertöötatud kotitäis jäätmeid säästab keskkonda. Prügi sortimisel saab jäätmest tööstustooraine, teeb teadlane Mihkel Kangur asja selgeks. Võib-olla tundubki, et prügisortimisega pole midagi saavutatud ning keskkonnaprobleem on ikka hiiglaslik, kuid mis siis, kui keegi seda enam tegema ei vaevuks?

Keskkonna säästmine on jõudnud koguni moodi. Tänavapildis võtavad firmanimedega käekottide ja poelogodega kilekottide asemel võimust riidest ja paberist kandekotid. Riidest kotid on muutunud vaat et aksessuaariks: värvi- ja mustrivalik on lai. Lähitulevikus saavad kotid küllap sama menukaks firmameeneks kui helkur või pastapliiats.

Kasvama on hakanud taimetoitlaste hulk. Pullerits näeb lihasöömise lõpetamist läbimõtlematu ja terviseohtliku teona, ent ega keegi pea lihatooteid endale päevapealt keelama. Organisatsioon Nähtamatud Loomad lõi hiljuti kampaania «Taimne teisipäev», milles kutsutakse üles liha tarbimist vähendama. Vähendama, mitte lõpetama! Juba üks lihavaba päev nädalas teeks kasu keskkonnale ja inimese tervisele.

Loomakasvatus annab maailma kasvuhoonegaasidesse 15 protsenti. Hulk põllumajandusmaad võiks väiksema lihatarbimise korral olla looduslikku mitmekesisust säilitav kooslus. On ju arusaadav, et mõned kliimaaktivistid taimetoitluse tähtsust pealetükkivalt rõhutavad.

Keskkonnaprobleemid iseenesest ei lahene. Naiivseid kliimasõdalasi on kerge ja mugav kritiseerida, kuid nii me maailma ei päästa.