Paatoseta «Faehlmann»

Kerli Jõgi
, teatrikriitik
Copy
Esimeses vaatuses on Faehlmanni rollis Priit Strandberg (vasakul) ja Kutsari osas Hannes Kaljujärv, teises vaatuses vahetavad need kaks näitlejat omavahel rollid.
Esimeses vaatuses on Faehlmanni rollis Priit Strandberg (vasakul) ja Kutsari osas Hannes Kaljujärv, teises vaatuses vahetavad need kaks näitlejat omavahel rollid. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusülikool tähistab sel aastal oma 100. aastapäeva, mistõttu on ka igati põhjendatud, et Vanemuises sellele sündmusele pühendatud lavastuses «Faehlmann» on põhirõhk rahvuslikel ja eksistentsiaalsetel küsimustel. Need on lavastuses võrdselt olulised nii isiklikul kui ka ühiskondlikul, nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil.

See ei ole esimene kord, kui Madis Kõivu ja Vaino Vahingu «Faehlmann» jõuab Vanemuise lavale. Ka esimesel korral, 1982. aastal oli see pühendatud tähtpäevale, toona Tartu ülikooli 350. aastapäevale. Isegi kaks näitlejat on samad. Sarnasused kahe lavastuse vahel on seega sisulised ja kontekstuaalsed ning tundub, et lavastaja Margus Kasterpalu pole plaaninudki nendest mööda hiilida.

Kaarik kui kujund

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles