Rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel anti üle Rahvusmõtte ja külalisprofessori auhind

Eesti lipp Tartu ülikooli peahoone ees. Foto: Margus Ansu

1919. aasta 1. detsembril toimus Eesti Vabariigi Tartu ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool.
Otseülekanne rahvusülikooli sajanda aastapäeva aktuselt Tartu ülikooli aulas algab pühapäeval, 1. detsembril kell 11.45 ja seda vahendab otseülekandes ka Tartu Postimees.

Sada aastat hiljem promoveeritakse aastapäeva aktusel 138 uut doktorit ja neli audoktorit ning antakse kätte Rahvusmõtte auhind ja väliseesti külalisprofessori stipendium. Rahvusmõtte auhinna pälvis Hando Runnel ja väliseesti külalisprofessori stipendiumi sai David Ilmar Lepasaar Beecher.

Sada aastat tagasi peetud aktuse sümboolse meenutusena loetakse ette Gustav Suitsu 1. detsembriks 1919 kirjutatud pühendusluuletus «Õnnesoov. Eesti ülikooli piduliku avamise puhul». Aula toolide paigutus on samasugune nagu saja aasta tagusel avaaktusel.

Rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks ennistati aulas oleva mälestusskulptuuri juurde kuulunud algupärane pronksivalus tekst «Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele».

1939. aastal eestikeelse ülikooli 20. aastapäeval avatud mälestusmärgi võttis nõukogude võim kümmekond aastat hiljem maha. Okupatsiooniaja üle elanud skulptuurigrupp paigutati aulasse algsele kohale tagasi Eesti iseseisvuse taastamise järel rahvusülikooli 75. aastapäevaks. Nüüd on mälestusmärk taastatud tervikuna.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia konverents-aktusel tähistati samuti eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva ja mõtiskleti Eesti hariduse tuleviku üle.