«Faehlmann» tuleb Vanemuises teist korda lavale

Kutsari ja Faehlmanni kaksisrollis on Hannes Kaljujärv (vasakul) ja Priit Strandberg. Foto: Kristjan Teedema

Laupäeval esietendub Vanemuise väikeses majas Vaino Vahingu ja Madis Kõivu «Faehlmann», mis esimest korda tuli vaatajate ette 1982. aastal. Tartu ülikooli 350. aastapäeva tähistamise raames lavastas selle draama ja mängis nimiosa Evald Hermaküla.

Autorid kirjutasid näidendi küll Faehlmannist ja 19. sajandi keskpaigas järjest süvenevast venestamisest Liivimaal, kuid vihjamisi ka nõukogude kaasajast, mil vene keel oli asunud pealetungile hariduses, teaduses ja ametlikus asjaajamises.

Vanemuise 150. aastapäeva ja rahvusülikooli 100. aastapäeva silmas pidades lavastab «Faehlmanni» Margus Kasterpalu. «Küsimused eesti keele positsioonist hariduses, teaduses ja ühiskonnas tervikuna on jätkuvalt aktuaalsed, kuid «Faehlmanni» sisse kirjutatud küsimused on veelgi eksistentsiaalsemad,» märkis ta.

«Faehlmanni» kunstnik on Maret Tamme, valguskunstnik on Priidu Adlas, liikumisjuht Janek Savolainen ja muusikaline kujundaja Ann Reimann.

Mängivad Hannes Kaljujärv, Priit Strandberg, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova, Andres Lepik, Karol Kuntsel, Andres Mähar, Karl Robert Saaremäe ja Raivo Adlas. Esimene ja viimane nimetatutest osalesid ka eelmises «Faehlmannis».

Kutsar / Faehlmann (Hannes Kaljujärv) jälgib maaneidude ja -poisi (Kärt Tammjärv, Linda Kolde ja Karl Robert Saaremäe) elu. Foto: Kristjan Teedema