Tartu ülikooli muuseum avab ülikooli ajaloo uue püsinäituse

Tartu ülikooli muuseum avab reedel uue püsinäituse «Minu elu ülikool». Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Reedel avab Tartu ülikooli muuseum ajaloolises Tartu toomkirikus taas Morgensterni saali, kuhu on emakeelse ülikooli 100. aastapäeva puhul üles pandud uus ülikooli ajaloo püsinäitus «Minu elu ülikool». See kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu ülikool mõjutanud meist igaühe elu.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani, rahvusülikooli juubeliürituste nõuandva kogu esimehe professor Margit Sutropi sõnul on ülikooliaeg määrava tähtsusega kõigi ülikoolis õppinute elus. «Vaimsusest tihe ülikoolilinna õhk, kokkupuude värvikate isiksuste ja pühendunud õppejõudude ja teadlastega ning ühised ettevõtmised eakaaslastega avaldavad mõju isiksuse kujunemisele. Tartu Ülikooli lõpetajad on alati olnud need, kes kujundavad Eesti tulevikku – mitte ainult teadlastena, vaid ka õpetajate, riigimeeste, ettevõtjate ja kogukonna eestvedajatena, mistõttu on ülikooli rolli Eesti arengus raske alahinnata,» sõnas ta. Sutropi hinnangul avab Tartu Ülikooli muuseumi uus püsinäitus vaatajale just seda akadeemilist universitas’e vaimu, mis hoiab meie ühiskondlikku mõtet erksana.

Näitusel tõstetakse Tartu ülikooli lugu esile kolme algusega: ülikooli asutamisega 1632. aastal, taasasutamisega 1802. aastal ning emakeelse ülikooli asutamisega 1919. aastal. Külastajale tutvustatakse ülikooli valdkondi ja Tartu teadusloo mõju meie  tänapäevale. Samuti kajastatakse ülikooli kultuurikontakte kolmel viimasel sajandil. Näitus heidab pilgu ka sellele, kuidas on ülikool oma hoonetega kujundanud Tartu linnaruumi. Suur osa näitusest on pühendatud üliõpilastele ja üliõpilaselule.

«Panna ühte ruumi Tartu ülikooli nelja sajandi pikkune lugu tundub pea võimatu eesmärk. Saame näitusel välja tuua vaid selle suure loo üksikuid fragmente. Lõime keskkonna, kus inimesed saavad ise mõelda ja arutleda ülikooli tähenduse üle,» ütles näituse peakuraator, Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma. «Proovisime näituse koostamisel ühendada kaks poolt: alma mater’i erilisuse ja 19. sajandi raamatukogu õhustiku. Tartu Ülikooli ajaloo uue püsinäituse üks suurimaid väärtusi on ehedus – sajandeid ülikooli sümboolseks südameks olnud raamatukogu koha vaim, mida siin on näha ja tunda. Kindlasti leiab näituselt tehnoloogilisi lahendusi, kuid loodetavasti oleme suutnud need ära peita, et valitsema jääks ikkagi ruumi eriline õhustik,» lisas ta.

Näituse tarbeks korraldati suur ülikooliga seotud mälestuste kogumise kampaania. Selle käigus kogunenud lugudest on nii mitmedki nüüd esmakordselt väljas. Samuti koondati esimest korda album academicum’i andmed, s.t loodi kõiki Tartu Ülikooli immatrikuleeritute või selle lõpetanute nimesid sisaldav andmebaas alates ülikooli rajamisest kuni tänapäevani – kokku 180 000 nime.

Uuel ülikooli ajaloo näitusel on mitmeid põnevaid ja erilisi eksponaate, näiteks Gustav II Adolfi täisportree 17. sajandist, legendaarsetele õppejõududele kuulunud esemed ja markantsed tudengielu iseloomustavad asjad. Samuti on vaatamiseks väljas ülimalt detailsed tudengikorterite maketid ja asutamisürikute koopiad, mis on valminud meisterliku käsitööna.

Näitusel on mõeldud ka laste peale, kel on võimalik tutvuda salaraamatukoguga, mis koosneb Tartu Ülikooli töötajate poolt muuseumile annetatud lasteraamatutest. Kindlasti üllatab külastajaid saalis hõljuv Karl Morgensterni «vaim».

Näituse kuraatorid on Mariann Raisma, Lea Leppik, Kristiina Tiideberg, Terje Lõbu, Janet Laidla, Ken Ird, Kaija-Liisa Koovit, Virge Lell, Karoliina Kalda, Paula Põder ja Külli Lupkin Tartu Ülikooli muuseumist. Näituse kujundas Mari Kurismaa ja graafilise lahenduse tegi Mari Kaljuste.

Saali renoveerimist ja näituse valmimist toetasid Tartu ülikool, kultuuriministeerium, Epp Tsirk-Jüriado Eesti Ameerika fondi kaudu, Eesti kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi suursaatkond, Moodne Valgustus ja Joonstuudio.