Priit Pullerits: naiivsed kliimasõdalased

Priit Pullerits

FOTO: Margus Ansu

Hirmus sirgjooneliseks, mustvalgeks ja primitiivseks kisub see maailma päästmine. Ehk kliima väidetava muutuse vastu võitlemine. Et käid bensiinijaamas kohvi ostmas oma topsiga või astud garderoobi uuendades firmapoodide asemel kaltsukasse – ja päästev panus antud missugune!

See on äärmiselt lapsik ja sinisilmne arvamus, et kui jätta üks-kaks asja tegemata või muuta üht-kaht harjumust, siis ilmnevad peagi positiivsed tagajärjed. Sest elus, eriti nüüdisaegses keerulise tööjaotusega maailmas, ei käi asjad nii lihtsalt, et võtame näiteks autolt ära neljanda ja jalgrattalt teise ratta ning kuulutame võidukalt välja metalli ja kummi kokkuhoiu. Ega asjata ole keegi selliseid uuendusi massiliselt edendanud. Sest kolmerattaline auto läheks kurvis kergelt ümber ning enamik inimesi ei saaks üheainsa rattaga jalgrattal hakkama, mis kokkuvõttes tooks kaasa vigastatute ja hukkunute arvu pöörase suurenemise.

Paraku käib naiivselt sirgjooneline lähenemine kahe viimase aja kõige populaarsema kliimarikkuja, liha söömise ja lennukiga sõitmise kohta. Et hakkame aga kõik taimetoitlasteks ja loobume lendamisest ning kliima soojenemisele saab kõva pidur peale tõmmatud.

Kui palju tekiks ootamatuid tervisehädasid, kui inimesed otsustaksid maailma päästmiseks lihast loobuda?

Taani tuntud keskkonna- ja majandusteadlane Bjørn Lomborg on arvutustega veenvalt tõestanud, et me ei saa temperatuuri tõusu peatada sellega, mida sööme. Ent selleks ei pea olema üldsegi teadlane, et kriitiliselt küsida, kas taimetoitlus, hoolimata kõvast propagandast, sobib ikka igaühele, sest inimene on evolutsiooniliselt siiski omnivoor, kõigesööja. Kui palju võib siis tekkida uusi ja ootamatuid tervisehädasid, kui inimesed otsustaksid maailma päästmise loosungi all lihast loobuda? Kas inimkonna vaatepunktist – arvestades inimelu hindamatust! – kaaluks loodetav võit üles sellega kaasnevad võimalikud surmad?

Sama läbimõtlematu on seada löögi alla lennutransport, mida – kui meenutada kas või Estonian Airiga juhtunut – kummitavad niigi alatasa suured kahjumid ja pankrotid. Kes viimati lennukiga sõitnud, küllap mäletab, kui paljudele annab lennundus tööd ja leiba, rääkimata nendest tuhandetest, kes lendavad igal nädalal asjaajamiseks Eesti ja Euroopa riikide vahet. Kui lendajate arv veidigi väheneb, suureneb kohe oht, et lennufirma peab liine sulgema. Ja olemegi sunnismaised.

Loodusteadlased on viimastel aastatel edukalt seletanud, kuidas elurikkust tagavad looduslikud ökosüsteemid on omavahel tihedalt seotud. Keegi võiks sirgjoonelistele kliimasõdalastele seletada, et ka inimühiskond on keeruline ökosüsteem, kust ei saa üksikuid tükke jõuga välja lõigata, ilma et see annaks valusalt tunda kusagil mujal süsteemi osas. Primitivismiga maailma ei päästa.

Tagasi üles