Tühjana seisnud raeplatsi ruumid saavad miljoni eest uue elu

Nädal tagasi seisid Raekoja plats 14 maja ees konteinerid ehitusprahi jaoks ning tarvis läks ka veoki ja miniekskavaatori abi. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linn on otsustanud mitu aastat peamiselt tühjalt seisnud Raekoja plats 14 ruumid korda teha ning linna infotehnoloogia teenistusele sinna töökoha sisse seada.

Tartu abilinnapea Monica Rand ütles, et linna IT-meeskond vajab eraldi kohta, sest praegu jagavad nad ruume linna rahandusosakonnaga. «Inimesed on kaelakuti koos ja kõigil on kitsas,» ütles Rand. Abilinnapea sõnul on mõistlikum nüüd linnavalitsuse käsutuses olev Raekoja plats 14 maja renoveerida kui rentida ruume mujalt ning tuleb pikas plaanis odavam.

Serveriruum

Ruumide ümberehitamine läheb maksma pea miljon eurot. Tänavusest linnaeelarvest on remondiks ette nähtud 600 000 eurot. Ülejäänu tuleb 2020. aasta eelarvest.​

​Linnasekretär Jüri Mölder rääkis, et remondihinna kergitas kõrgeks see, et ruumid on seisnud mitu aastat tühjalt ning seal on vaja kõik ära vahetada, alustades elektrikütte asendamisest keskküttega, uutest nõrk- ja tugevvooluvõrkudest kuni seinte, põrandate ja lagede putitamise ning ventilatsioonisüsteemi ehitamiseni. «Sinna majja tuleb ka serveriruum, tänu millele saab jätkuda linnavalitsuse töö ka siis, kui peaks tulema ulatuslik elektrikatkestus,» ütles Mölder.

Kaks korrust

Hankel osales neli pakkujat. Odavaima pakkumise tegija avastas hinnatabelist arvutusvea, mistõttu jäi ta kõrvale. Edukaks tunnistati paremuselt järgmine hankel osaleja PVH Ehitus.

Ehitusprojektis on projekteerija arvutanud, et ehitustööd maksavad kokku umbes 757 000 eurot, koos varuga on ette nähtud 936 672 eurot koos käibemaksuga.

Raekoja plats 14 majja tuleb 18 töölauda, kuid ette on nähtud ka sama palju liikuvaid tööpindu. Linnavalitsuse IT-meeskonnale saab sisse seatud kaks korrust, pindalaga umbes 500 ruutmeetrit. Lisaks IT-teenistusele asub neis ruumides tööle linnakantselei avalike teenuste arendamise meeskond. Ehitustööd lõpevad 2020. aasta mais.

Maja esimesel korrusel asuvad kohvik ja juuksur.

Raekoja plats 14 ajaloost

• Pärast 1775. aasta tulekahju hoone taastati ja ehitati lihtne fassaad. Majast sai kahekorruselise elamu, mille alumisel korrusel tegutses pood.
• 1848. aastal sai kinnistu omanikuks arhivaar W. Thraemer ning endised ait, tall, vankrikuur ning nende kohal asuv pööning ehitati ümber elamuks, tehti kolm uut keldriruumi, käimla ja köök. Hoovipoolsel küljel paiknes juba tiibehitis.
• 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kes ehitas maja kolmekorruseliseks. Esimesel korrusel säilisid ümarkaarsed akna- ja ukseavad, teise korruse aknaavad muudeti segmentkaarseteks ja kolmanda korruse uued aknaavad ehitati ümarkaarseteks.
• 1897. aastal läks kinnistu Laenu-Hoiu Ühisusele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal G. Hellati projekti järgi, millega muudeti esimese korruse avasid: peauks nihutati hoone sügavusse, kandetarindina lisati fassaadi keskele sammas, senised kaaravad muudeti suurteks nelinurkseteks vitriinakendeks.
• Lõplikult tänapäevase ilme sai esifassaad 1922. aastal insener Ljublinski projekti põhjal. Nõukogude ajal tegutses majas juuksur, komisjonikauplus ja RPI Kommunaalprojekt. Sel ajal ehitati kõrgemaks hooviehitist ja muudeti selle aknaid, hooviehitisel on säilinud kaaravade jäljed, mis kinnitavad nende hoonete algset funktsiooni talli, aida ja vankrikuurina. Kõrvalhoones asusid korterid.
• Maja paikneb Tartu vanalinna muinsuskaitsealal.

Allikas: kultuurimälestiste register